Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Eesti tervisesüsteemi ülevaade: enim eluaastaid kaotame ebavõrdsusele

13.12.2023 | 07:07

Kuigi mitmete näitajate poolest on Eesti inimeste tervis viimastel aastatel paranenud, andsid löögi inimeste tervisele COVID-19 pandeemia ning suur tervisealane ebavõrdsus. Lahendamist vajab ka tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkus, selgub Euroopa tervisesüsteemide ja -poliitikate vaatluskeskuse täna avaldatavast Eesti tervisesüsteemi ülevaatest.

Kuigi mitmete näitajate poolest on Eesti inimeste tervis viimastel aastatel paranenud, andsid löögi inimeste tervisele COVID-19 pandeemia ning suur tervisealane ebavõrdsus. Lahendamist vajab ka tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkus, selgub Euroopa tervisesüsteemide ja -poliitikate vaatluskeskuse täna avaldatavast Eesti tervisesüsteemi ülevaatest.

Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga on viimase viie aasta jooksul Euroopa Liidu keskmisega võrreldes tõusnud 7,5 aasta võrra, 71,1 aastalt 78,9 aastale. COVID-19 tõttu suurenes aga 2021. aastal liigsuremus, mille tõttu keskmine oodatav eluiga vähenes. Peamiseks enneaegse suremuse põhjuseks on endiselt südame-veresoonkonna haigused. Suur osa Eesti elanike halvas tervises on käitumuslikel riskiteguritel, sealhulgas tasakaalustamata toitumisel, suitsetamisel ja alkoholi tarvitamisel.

Ewout van Ginnekeni, Euroopa tervisesüsteemide ja -poliitikate vaatluskeskuse eksperdi, kes juhib tervisesüsteemide ülevaadete koostamist sõnul on tervena elada jäänud aastate pikendamiseks hädavajalik vähendada ebavõrdsust. “Kõige enam kaotatakse Eestis tervena elada jäänud aastaid madalama sissetuleku ja haridustasemega inimeste seas,” ütles Ewout van Ginneken. Väiksema sissetulekuga inimesed kalduvad ka pigem vajalikust ravist loobuma kui omaosalus teenuse eest tasumisel on kõrge. Viimasel viiel aastal on valitsussektori kulude osakaal tervishoiu kogukuludes kasvanud ja tehtud on vajalikke reforme, et vähendada inimeste omaosalust ravimite ja hambaravi eest tasumisel, kuid inimeste omaosalus tervishoiuteenuste eest tasumisel on jätkuvalt kõrge (22%).

Lahendamist vajab ka see, et osal elanikkonnast siiani puudub ravikindlustus. “Üha ilmsemaks saab ka, et ravikindlustuseta inimeste juurdepääs tervishoiuteenustele on piiratud, mistõttu jõutakse ravile liiga hilja. Samas on ühiskonnale kasulikum, kui inimene ei lange tervise tõttu tööturult välja ja talle ei pea hakkama toetusi maksma.” ütles terviseminister Riina Sikkut. „Selle vältimiseks on vaja laiendada kindlustuskaitset kogu elanikkonnale ja näha vastavalt leibkondade maksevõimele ette ka vabastusi omaosalusest.“

Vabariigi Valitsus on küll viimastel aastatel prioriseerinud tervishoiu rahastamist riigieelarves, kuid Tervisekassa eelarves on 170 miljoni eurone puudujääk aastaks 2025. „Kuigi COVID-19 pandeemia ajal suunati Eesti tervisesüsteemi ajutiselt lisaraha ootab tervishoiu rahastamise pikaajalise jätkusuutlikkuse küsimus endiselt lahendust,” ütles terviseminister Riina Sikkut.

Ülevaate ühe autori, tervishoiuekspert Kaija Kasekampi sõnul on tehtud olulisi reforme tervishoiusüsteemis suurendades esmatasandi rolli ja parandades vaimse tervise teenuste kättesaadavust. „Esmatasandi tugevdamine on hädavajalik, et tulevikus toime tulla üha rohkemate krooniliste haigustega patsientidega,” ütles Kaija Kasekamp. “Esmatasandi rolli tugevdamise eelduseks on aga personali olemasolu ning hea koostöö erinevate süsteemi tasandite vahel.”

Ülevaates tuuakse ühe suurima väljakutsena välja süvenevat tervishoiutöötajate, eriti õdede ning tervikuna esmatasandi ja vaimse tervise spetsialistide puudust. Samuti kirjeldab ülevaade väljakutseid tervishoiusüsteemi juhtimises. Tervisekassa roll on ajas oluliselt muutunud ja sinna on lisatud kohustusi, mis eeldavad teenuste osutamist kogu elanikkonnale, mitte vaid kindlustatutele. "Seetõttu on oluline kaasajastada Tervisekassa juhtimist ja vastutust reguleerivat raamistikku, et tagada uute ülesannetega toimetulek ning vältida ülesannete koondumisega kaasnevaid riske.“ ütles Kaija Kasekamp.

Eesti tervisesüsteemi ülevaade käsitleb hiljutisi arenguid tervisesüsteemi korralduses, juhtimises, rahastamises, tervishoiuteenuste osutamises ning tervisesüsteemi toimimises. Tegemist on Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitikate Vaatluskeskuse poolt juhitava tervisesüsteeme analüüsiva sarjaga, milles vaadeldakse tervisesüsteeme erinevates Euroopa regiooni riikides.

KogumikuTervisesüsteemid muutustes. Eesti tervisesüsteemi ülevaade 2023on koostanud Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitikate Vaatluskeskus koostöös Eesti ekspertidega.