Psüühika- ja käitumishäired puudutavad hinnanguliselt vähemalt viiendikku Eesti elanikest ning eriti murettekitav on vaimse tervise probleemide sagenemine noorte seas. Samal ajal on kergemate vaimse tervise murede korral pakutav abi ja selle rahastus suuresti projektipõhine. Eelnõuga lisatakse rahvatervishoiu seadusse vaimse tervise varajase abi teenused, millega luuakse alus nende püsivamaks rahastamiseks ning ühiste kvaliteedi- ja ohutusnõuete kehtestamiseks.
Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on vaimse tervise abi võimalusi viimastel aastatel juurde tulnud, kuid inimeste abivajadus kasvab endiselt veelgi kiiremini.
„Keegi ei peaks tundma, et tema mure on abi otsimiseks veel liiga väike. Kui ärevus segab und või muremõtted võtavad elurõõmu, on õige aeg tuge otsida, kuid selleks ei pea tingimata pöörduma psühhiaatri või perearsti poole. Meie eesmärk on, et sobiv abi oleks olemas varem ning eriarstiabi jääks paremini kättesaadavaks neile, kes seda kõige rohkem vajavad,“ ütles Joller.
Näiteks võib ärevuse või alanenud meeleolu korral olla abi eneseabiprogrammist, kus inimene õpib oma enesetunnet mõistma ja sellega paremini toime tulema. Teine võimalus on lühiajaline väheintensiivne psühholoogiline tugi (VIPS) vastava väljaõppega spetsialistilt. Kui sellisest toest ei piisa, suunatakse inimene intensiivsema abi või ravini.
Mitmeid varajase abi võimalusi pakutakse juba praegu ning 2026. aastal jõuavad riigi toetatud VIPS-id enam kui 1000 inimeseni üle Eesti. Kättesaadavad on näiteks iFightDepression, PeaHea lühisekkumine ja Vaikuseminutite programmid. Digiriigi Akadeemia veebikeskkonnas saab läbida tasuta veebipõhiseid ärevuse ja depressiooni eneseabiprogramme (veebikeskkonnas tuleb luua kasutajakonto), kuhu septembriks oli registreerunud üle 500 inimese.
Valminud on ka VIPS-spetsialisti baasõppe programm ning Tervise Arengu Instituut valmistab ette selle katsetamist. Samuti on töös digitaalne abiteekond, mis aitab inimesel oma enesetunnet hinnata, sobivat tuge leida ja jälgida, kas tema seisund paraneb.
2027. aastal valmistatakse koos Tervisekassa, Tervise Arengu Instituudi ja valdkonna partneritega ette teenuse täpsem korraldus. Muu hulgas lepitakse kokku varajase abi sekkumiste loetelu, nende osutamise tingimused ning teenuseosutajatele ja spetsialistidele kehtivad nõuded. Seadusemuudatuse kavandatud jõustumisaeg on 1. jaanuar 2028.
Järgmisena asub eelnõud arutama Riigikogu.
Aastateks 2027–2030 on riigieelarve strateegia eelnõus kavandatud igal aastal 3,5 miljonit eurot lisaraha vaimse tervise, ohvriabi ning sõltuvuste ennetuse ja ravi tugevdamiseks. Sellest on vaimse tervise varajase abi arendamiseks ja korraldamiseks ette nähtud nelja aasta peale kokku 6,3 miljonit eurot.
