Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Lapselapsed vabastatakse vanavanemate ülalpidamiskohustusest

13.04.2022 | 19:45

Riigikogu võttis täna vastu sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) ja teiste seaduste muudatused, mis aitavad kaasa parema hoolekandelise abi pakkumisele, sealhulgas lihtsustavad inimeste asjaajamist abi taotlemisel ning tagavad edaspidi puuetega inimestele kiiremini ja terviklikuma abi.
    • Jaga

„Praegu panustab Eesti riik rahaliselt pikaajalisse hooldusesse kaks korda vähem kui meiega samal arengutasemel olevad riigid. Pikaajalise hooldamise kulu on paljudele peredele käinud üle jõu juba enne viimaste aastate erinevaid kriise ja praegune olukord näitab valusalt kätte, kui haavatav see valdkond on. Noore riigina oleme rahastusotsuseid lükanud tulevikku, kuid praegune olukord viib meid varsti hoolitsuskriisi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

„Prognoosid näitavad, et kui riik pikaajalisele hooldusele lisarahastust ei leia, jõuame 2050ks aastaks olukorda, kus inimesed võivad jääda ilma piisavast hoolitsusest. See tähendab, et inimeste säästud ei taga neile väärikat hakkamasaamist.“

Eelnõus on kokku üle 70 muudatuse, mis kokkuvõtvalt kiirendavad abi kättesaadavust, aitavad lihtsustada asjaajamist ja loovad hoolekandes parema õigusselguse. 

Eelnõuga on astutud esimesed olulised sammud pikaajalise hoolduse süsteemi korrastamise suunas – näiteks lapselapsed ei ole enam kohustatud oma vanavanemate hoolduskulusid tasuma, selgemini täpsustatakse põhimõtted, mille järgi tuleb pakkuda abi, et inimesed saaksid elada võimalikult kaua oma kodus.

Ehkki kohalikul omavalitsusel on juba praegu kohustus oma inimesi aidata, täpsustab eelnõu, et edaspidi tuleb välja selgitada ka lähedast hooldava inimese toetusvajadus. Abivajaduse tuvastamisel tuleb korraldada vastava abi pakkumine, olgu abivajajaks hooldusvajaduse või hoolduskoormusega inimene. Mida varem on omastehooldaja toetatud, seda suurema tõenäosusega jätkab või alustab ta tööturul osalemist ning ennetatakse hooldaja vaimse tervise probleemide tekkimist ja abivajaja seisu langemist.  

Olulise muudatusena parandatakse riigi ja kohalike omavalitsuste vahelist andmevahetust – omavalitsustele tekib parem ülevaade oma piirkonnas elavatest lastest, kellele on puude raskusastet taotletud ja täisealistest, kellel on puue tuvastatud. Need andmed aitavad omavalitsustel senisest tõhusamalt märgata iga lapse ja pere ning täisealise abivajadust võimalikult vara, pakkuda õigeaegset abi kiiremini ning seeläbi ennetada probleemide süvenemist.

Veel olulisi muudatusi sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) ja teiste seaduste muutmise eelnõus:

  • Laste heaolu suurendamiseks täpsustatakse eelnõus riigi ja KOVide ülesandeid seksuaalselt väärkoheldud laste abistamisel, milleks on loodud lastemajad Eesti eri piirkondades.
  • Riik tagab omavalitsustele iga-aastaselt lisavahendeid puudega lastele erinevate sotsiaalteenuste osutamiseks. Eelnõuga muudetakse toetuse kasutamine paindlikumaks, et paremini toetada abivajava lapse toimetulekut, ennetada abivajaduse süvenemist ja vähendada perekonna hoolduskoormust. Toetavate teenuste saamiseks ei pea pered enam tingimata lapsele puuet taotlema.
  • Riigikohtu lahendi tulemusena täiendatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (PISTS), selgitades, et lisaks söömisele, hügieenitoimingutele, riietumisele, liikumisele ja suhtlemisele on kõrvalabi ja juhendamine abi osutamine ka inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime ravitoimingutega.
  • Samuti lihtsustub puude raskusastme tuvastamine muutumatu või progresseeruva seisundiga vanaduspensioniealistel, võimaldades puude raskusastet tuvastada teatud juhtudel eluajaks.
  • Eesmärgiga vähendada asjatut bürokraatiat vabastatakse inimesed toimetulekutoetuse taotlemisel selliste andmete esitamisest, mis riiklikes andmekogudes olemas on, näiteks kinnistusregistris.
  • Lisaks peab eelnõu järgi omavalitsuse sotsiaaltöötajal senise mistahes kõrghariduse asemel olema erialane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kutsetunnistus, ta peab teadma oma töö teoreetilist tausta, tundma parimaid praktikaid ning omama eetilist väärtusbaasi. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja ettevalmistus peab vastama nõudele hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks.
  • Muudatustega jätkatakse ka teenuste saamise õiguse lahti sidumist puude raskusastmest. Toetavate erihoolekandeteenuste saamine on olnud aastaid puudest lahti seotud ja ning seda tehakse  edaspidi ka ööpäevaringsete erihooldusteenuste puhul. Muudatuse tulemusel ei ole teenuse saamise eelduseks raske või sügav puude raskusaste, vaid hinnatud abi- ja toetusvajadus.

Pressiteade eesti viipekeeles