Rahvatervishoiu seaduse muutmise eelnõu eesmärk on kehtestada selged ja ühtsed reeglid varajase psühholoogilise abi pakkumiseks, tuues süsteemi uusi abivõimalusi ning luues eeldused seni projektipõhise rahastamise asendamiseks püsivaga. Muudatus toetab ka meeleolu- ja ärevushäirete astmelise abi arendamist, kus varajane abi on osa terviklikust teekonnast. Astmeline abi tähendab, et inimene saab esmalt väiksema toega abi ning liigub edasi põhjalikumat spetsialisti tuge vajavate teenusteni ainult siis, kui sellest ei piisa.
Sotsiaalminister Karmen Joller sõnul on vaimse tervise muresid aina enam, eriti noorte seas. Ligi kolmandik inimestest kogeb meeleoluhäire sümptomeid ja veerand ärevuse sümptomeid.
„Vaimse tervise abi laiendamine on meie selge prioriteet ja oleme sellega juba alustanud. Vaimse tervise õed tegid mullu kaks korda rohkem vastuvõtte kui varem, Tervisekassa on kaotanud vaimse tervise abi rahastamiselt limiidi ning äsja valmisid Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel veebipõhised eneseabi kursused, ning rahastame tänavu ärevuse ja depressiooni varaseid sekkumisi kolmveerandi võrra enam kui mullu,“ loetles Joller. „Eelnõuga loome eeldused selleks, et inimesi märgata ja aidata võimalikult vara – süsteemsemalt ja suuremas mahus.“
Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakond on astmelise abi süsteemi ette valmistanud mitme aasta jooksul. Muuhulgas on arvesse võetud Inimarengu aruandes esile toodud kitsaskohti ning Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringuid astmelise abi mudeli kohta. Sarnast lähenemist kasutatakse ka teistes riikides, näiteks Soomes ja Suurbritannias, kus varajane vaimse tervise abi on osa tervisesüsteemist. Eelnõu väljatöötamisse kaasas Sotsiaalministeerium vaimse tervise valdkonna eksperte ning tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna partnereid.
Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise poliitika juht Minni Timberg ütles, et varajase abi teenuste loomisest võidavad kõik: „Paljud vaimse tervise mured ei teki üleöö ega vaja kohe ei perearsti ega psühhiaatrit. Sageli aitab varajane tugi ennetada seisundi halvenemist ja raske ravivajaduse kujunemist – samamoodi nagu kõrge kolesteroolitaseme korrigeerimine aitab ennetada südameinfarkti. Uue süsteemiga leevendub perearstide ja teiste eriarstide koormus, kuid veelgi olulisem on see, et inimene saab abi kohe kaebuste tekkimisel, nii et probleemid ei jõua süveneda.“
Inimest aitavad sobiva abini jõuda eri valdkondade töötajad. Abivajaduse märkamisel saavad infot levitada sotsiaalvaldkonna töötajad, koolid ja perearsti meeskonnad ning seda toetab ka arendatav digilahendus, mille abil saab hinnata oma seisundit ja leida edasised sammud. Vajaduse korral suunatakse inimene sealt edasi järgmisele abitasemele, näiteks psühholoogilisele nõustamisele või eriarsti juurde.
Kui inimene saab tuge varasemas etapis, aitab see suunata spetsialistide aega tõhusamalt nendele juhtudele, kus on vaja intensiivsemat ravi. Nii saab vähendada ravijärjekordi ja parandada abi kättesaadavust.
Eelnõuga saab tutvuda SIIN
