Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on 2026. aasta tervishoius tõhustamise ja kokkuhoiukohtade leidmise aasta.
„Tervishoid vajab raha juurde, kuid enne selle lisamist peame olema kindlad, et kõik sisemised dubleerimised ja ebamõistlikud kulutused on üles leitud ja lõpetatud. Tervisekassa on sellega nõukogu antud ülesande kohaselt tänavu juba alustanud ning hea uudis on, et kokkuhoiu ja sotsiaalmaksu parema laekumise tõttu peame järgmisel aastal kasutama Tervisekassa reserve eelnevalt planeeritust oluliselt vähem – 177,6 miljoni euro asemel 104,9 miljonit. Tervishoiuteenuste maht jääb seejuures vähemalt samale tasemele nagu käesoleval aastal,“ ütles Joller.
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve hoolitseb nende eest, kes on kõige keerulisemas olukorras.
„Suurendame toimetulekupiiri 20 euro võrra, mis tähendab, et rohkem hapras majanduslikus olukorras inimesi hakkavad saama toetust ja senisest suuremas summas. Toimetulekupiir tõuseb ka järgneva kolme aasta jooksul. Jätkame pensionite indekseerimisega, et kindlustada pensionäridele selline sissetulek, mis arvestab elukalliduse tõusu,“ lisas Joller.
Psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud erihoolekandeteenuse rahastus suureneb 4,2 miljoni euro võrra, et asutustel oleks võimalik tõsta valdkonnas töötavate inimeste palkasid, mis on praegu enam kui 500 euro võrra Eesti keskmisest palgast madalamad.
Kolmandaks fookuseks on tervishoiu digivõimekuse tõstmine. „Meie prioriteet on andmekvaliteet, turvalised alused tehisintellekti kasutamiseks tervishoius ning lihtsam ja kiirem isikustamata terviseandmete kasutuselevõtt teadus-arendustöös,“ ütles Joller. „Käivitame esimese riikliku personaalmeditsiini teenuse, mis võimaldab soovijatel saada oma geeniandmetel põhineva rinnavähi riskihinnangu ja sellel põhinevad edasised soovitused. Alustame ka avalikkuses palju tähelepanu saanud pensionide ja toetuste väljamakse süsteemi (SKAIS) kaasajastamisega.
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2026. aasta kulude ja investeeringute eelarve on kokku ligi 7,8 miljardit eurot, millest ligi kaks kolmandikku on seotud pensionide ning erinevate toetuste ja hüvitistega, ning pisut üle kolmandiku tervise valdkonna rahastamisega. Valitsemisala suurimad kulud on sotsiaaltoetused, mis võrreldes 2025. aastaga on kasvanud 96,8 miljonit eurot.
Loe lähemalt olulistest suundadest: 2026. aasta riigieelarve ja riigieelarveseaduse strateegia sotsiaalministeeriumi valdkondades
