Toidukaartide süsteem pakub abivajajatele võimalust valida ise poest endale sobivad toiduaineid ja esmatarbevahendeid, mis on oluline muutus varasemalt kasutusel olnud toidupaki süsteemi asemel. Žürii tõi välja, et algatus on eeskujuks edukale koostööle avaliku ja erasektori vahel, kaasates erinevaid osapooli. Projekt saavutas aasta tagasi Barcelonas Euroopa innovatsiooniauhindade jagamisel esikoha sotsiaalse ühtekuuluvuse kategoorias.
Sotsiaalvaldkonna toimepidevuse juht Tea Varraku eestvedamisel katsetati uusi toidukaarte, mis asendaks senist ostetud toiduabi jagamise süsteemi, kus kord kvartalis jagati riikliku toiduabina abivajajatele peamiselt konservidest ja kuivainetest koosnevaid toidupakke. Tea Varrak oli võtmeisik kogu innovatsiooniprotsessi juhtimisel, alates idee algatamisest, kuni selle eduka elluviimiseni. Enne riigihanke tegemist kaardistas ta kõikide osapoolte vajadused senise toiduabi süsteemi uuendamiseks ning töötas välja uudsed lahendused toidukaartide kasutuselevõtuks. Tema eestvedamisel ja riigihanke tulemusel algas edukas koostöö Rimi Eesti Food ASiga.
Projekti käigus töötati välja uus digitaalne süsteem, mis võimaldas abivajajatele toidukaarte väljastada ja nende kasutamist jälgida. Töö hõlmas IT-lahendusi, turvalisuse tagamist ja koostööd erinevate osapoolte vahel. Kuna tegemist oli avaliku ja erasektori koostööga, tuli arvestada nii sotsiaalsete, äriliste kui ka õiguslike nõuetega. Oluline oli ka see, et süsteem oleks lihtne ja kasulik abivajajatele. Projekti meeskonda kuuluvad Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna toimepidevuse juht Tea Varrak, Sotsiaalministeeriumi toiduabi nõunik Aire Johanson, Rimi Eesti vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats, Rimi Eesti toidukaartide projektijuht Heidi Tõnisson.
Avaliku sektori innovatsiooniauhindu jagati esimest korda, nelja kategooriasse esitati kokku 44 kandidaati. Hindamiskomisjoni kuulusid Anne Jürgenson, Kadri Matteus, Sigrid Rajalo, Ave Habakuk ja Taavi Kotka.
Avaliku sektori kõige uuendusmeelsemate projektide ning inimeste ja juhtide tunnustamine kutsuti ellu tulenevalt Vabariigi Valitsuse soovist viia ametnike tähelepanu veelgi rohkem majanduskasvule ning uuendusvajadustele. Samuti sooviga tuua avaliku sektori innovatsioon ning juhtide olulisus muutuste elluviimisel rohkem fookusesse.
