Terviseminister Riina Sikkut ütles, et suurima muutusena kavandatakse haiglate liitmist Tallinnas, teisalt on vajadus suurendada vaimse tervise, palliatiivravi ja õendusabi kättesaadavust maakonnahaiglates. „Rahvastik vananeb, järjest rohkem on mitme kroonilise haigusega inimesi, kasvab vaimse tervise murede hulk, aga samas ka meditsiin areneb ja suudab enam. Lisaks ei saa üle ega ümber haiglate kriisikindluse parandamisest. Haiglavõrk peab nende muutustega kaasas käima,” ütles Sikkut.
Esmakordselt eristatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi kui ülikoolihaigla roll. Lisaks tervishoiuteenuste pakkumisele on ülikoolihaigla akadeemiline tippkeskus, edendades meditsiinialast õpet ning juhtides koos ülikooliga valdkonna teadus- ja arendustegevust.
Maakonnahaiglad jätkavad oma piirkonna elanikele arstiabi osutamist, samuti jääb ööpäevaringne võimalus saada abi. Pealinnas kavandatakse haiglate liitmist, mille tulemusena tekib tugev pädevuskeskus Põhja-Eestis – paraneb teenuste kvaliteet ning haiglate juhtimis-, haldus- ja tugiteenuste kulusid optimeeritakse. Muudatus vähendab personali üleostmist ja erinevate tugiteenuste dubleerimist, näiteks erinevate haigla infosüsteemide arendamist.
Arengusuundadega koos kirjeldatakse ka investeeringuvajadus aastani 2040. Prioriteetsena tuuakse välja investeeringud psühhiaatriakliinikutesse ning moodustatava Tallinna ühendhaigla uus meditsiinilinnak.
Arengusuundade ajakohastamise eesmärk on tagada kaasaegne, kättesaadav ja kohalikele vajadustele vastav arstiabi, suurendades samal ajal tervishoiusüsteemi kriisikindlust ning tagades piisavalt tervishoiu tööjõudu.
Paralleelselt haiglavõrgu arengusuundadele on valmis saanud ka esmatasandi arengukava ning järgmise aasta esimeses kvartalis kinnitatakse kiirabi arengusuunad. Kolme dokumendi najal koostatakse tervishoiu arengusuunad aastani 2040 ning esitatakse koos jätkusuutliku tervishoiu rahastamise ettepanekutega valitsusele 2025. aasta mais.
