Vaktsiinikindlustuse loomise eesmärk on pakkuda inimestele kindlustunnet vaktsineerimise otsuse tegemisel ja toetada inimesi, kui vaktsineerimisega seoses on tõesti esinenud väga haruldane, kuid tõsine kõrvaltoime.
Vaktsiinide ohutus on kõrge, tõsisemaid tervisekahjusid esineb haruharva
Nii nagu kõigil ravimitel, esineb ka vaktsiinidel kõrvaltoimeid. Enamasti on need kerged ja mööduvad kiirelt. Raskeid kõrvaltoimeid juhtub haruharva, kuid seda olulisem on pakkuda tuge, kui midagi siiski juhtub.
Näiteks COVID-19 vaktsiinide kohta on Ravimiametile esitatud kõrvaltoimete teatisi vaid 0,36% dooside kohta, neist omakorda tõsisemate kõrvaltoimete kohta on vaid murdosa.
Kõige tavalisemad kõrvalnähud on süstekoha valu, väsimus ja palavik, mis paranevad ise paari päeva jooksul. Tõsisematest kõrvaltoimetest on teatatud peamiselt allergilistest reaktsioonidest, neuroloogilistest häiretest ja kardioloogilistest häiretest.
Mida teha, kui kahtlustad endal või lähedasel vaktsiini tõsist kõrvaltoimet:
- Kui vaktsineerimise järel tekib tõsine terviserike või on kõrvaltoimed tavatult häirivad ja neid ei ole kirjeldatud infolehes, siis tuleb võtta ühendust arstiga – olenemata sellest, kas kaebus on tingitud vaktsiinist või muust, vajab see ravi enne, kui muutub ohtlikuks.
- Kui arst peab tekkinud tõsist terviseriket seotuks vaktsiiniga, siis on ta kohustatud Ravimiametit teavitama. Tõsiseks loetakse surmajuhtumid, eluohtlikud reaktsioonid ravimite manustamisel, püsivaid tervisehäireid tekitanud reaktsioonid ja kõrvaltoimed (sh invaliidsus), haiglaravi vajanud või seda pikendanud reaktsioonid ravimitele, raseduse ajal ravimi kasutamise tagajärjel väärarendid lapsel.
- Kui arst ei pea seost vaktsiini ja tekkinud reaktsiooni vahel võimalikuks, siis on patsiendil või tema lähedasel/esindajal õigus esitada kõrvaltoime teatis Ravimiametile: vormi leiad Ravimiameti kodulehelt ravimiamet.ee – Teata kõrvaltoimest.
-
Ravimiamet kogub teavet ravimite (sh vaktsiinide) kasutamisega seoses tekkinud kõrvalnähtude kohta, et tuvastada uusi kõrvaltoimeid või selgitada teadaolevate kõrvaltoimete raskusastme või esinemissageduse muutust.
Kuidas on praegu võimalik vaktsiinikahju hüvitist taotleda?
Kuni riikliku vaktsiinikindlustussüsteemi käivitumiseni tuleb kahjuhüvitise taotlus esitada ravimi müügiloa hoidjale. Müügiloa hoidjalt kahju hüvitamise taotlemisel tuleb arvestada järgmisega:
- Terviserike peab olema tekkinud ajalises seoses vaktsineerimisega ja olema arsti poolt dokumenteeritud.
- Tõsise terviserikke kohta peab saatma arst kõrvaltoime teatise (kui seostab vaktsiiniga) või saadab teatise patsient/tema lähedane (www.ravimiamet.ee - teata kõrvaltoimest)
- Esmalt võib pöörduda Ravimiameti poole ([email protected]), et selgitada, millised andmed on vajalikud kahjuhüvitise taotlemiseks igal konkreetsel juhul ning annab müügiloa hoidja kontaktid, kellele taotlus saata.
-
Miks on oluline esitada kõrvaltoime teatis Ravimiametile ja ametiga suhelda? Ravimiamet saab üle vaadata, kas kõrvaltoime on korrektselt ja arusaadavalt kirjeldatud, et saaks hinnata seost vaktsiiniga.
Kuidas hakkab toimima loodav vaktsiinikindlustuse süsteem?
Riik teeb ettevalmistusi avalik-õigusliku vaktsiinikindlustuse loomiseks, et pakkuda seeläbi inimestele kindlustunnet ja soodustada vaktsineerimist ohtlike nakkushaiguste vastu.
Plaanide kohaselt hakkab kindlustusjuhtumeid lahendama Eesti Haigekassa.
Kindlustusjuhtumi eelduseks saab raske tervisekahjustuse tekkimine vaktsiini manustamise tagajärjel. Raske tervisekahjustus on karistusõiguse kohaselt tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime, raseduse katkemine, elundipuudulikkus või surm.
Hüvitamise aluseks on tervisekahju raskusastmest sõltuvad summad, millega hüvitatakse nii varaline kui mittevaraline kahju. Maksimaalne kindlustussumma ühe juhtumi kohta oleks 100 000 eurot.
Lisainfo:
- ERR "Vaktsiinikindlustuse süsteem loodetakse käivitada tuleva aasta mais" »
- ERR "Vaktsiinikindlustuse suurim hüvitis oleks plaani järgi 100 000 eurot" »
- ERR "Plaanitav kindlustus kehtib tagasiulatuvalt vaid koroonavaktsiinile" »
- Ringvaade: Vaktsiinikindlustus »
-
Delfi: Ärileht: Ka 0,01% loeb- kuidas vaktsiinikahjude korral kompensatsiooni saada? »
Vaktsiinikindlustuse eelnõu
Vaktsiinikindlustuse loomine kehtestatakse ravimiseadusesse uue peatüki lisamisega. Patsiendi- ja vaktsiinikindlustuse eelnõu läbis kooskõlastusringi 2021. aasta detsembris. 13. jaanuaril 2022 kiitus valitsus patsiendi- ja vaktsiinikindlustuse eelnõu heaks ja saatis arutamiseks Riigikogule.
Vaktsiinikindlustuse eelnõu sai valitsuse heakskiidu ja liigub arutamiseks Riigikokku »
Esimeses etapis on plaanis vaktsiinikindlustusega hõlmata COVID-19 vaktsiinid tagasiulatuvalt alates nendega vaktsineerimise algusest, kõigile teistele vaktsiinidele laieneb kindlustus ettepaneku kohaselt alates 2023. aastast.
Viimati uuendatud 08.08.2022