Teadlike ja tarkade otsuste aluseks, mis mõjutaks ka laste heaolu, saavad olla võimalikult sisukad ja päevakohased andmed. Laste heaolu terviklik andmepilt hõlmab aga laia spektrit: hariduse-, sotsiaal-, tervise-, hariduse-, õiguse-ja kultuurivaldkondi, nii sotsiaalset-füüsilist kui majanduslikku toimetulekut ning nii objektiivseid kui ka subjektiivseid mõõdikuid.
Andmete nähtavus ja noorte kaasamine poliitikakujunduses
Oluline on ka see, et andmed oleksid lihtsasti kättesaadavad ning esitletud selgel ja huvitaval viisil. Selle jaoks tuleb alati mõtestada, kellele ja mis eesmärgiga andmeid esitletakse. Ilma laste ja noorte arvamuse või tunnetuseta jääks heaolu andmepilt kesiseks. Noored ise sealjuures kinnitasid, et nemad on valmis kaasa arvama ja mõjutama ka läbi uuringute nende heaolu puudutavaid otsuseid.
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Hanna Vseviov avas seminari tõdemusega, et teadmistepõhine poliitikakujundus pole olnud alati iseenesestmõistetav. „Mitmed murrangulised muutused laste heaolu valdkonnas, nagu näiteks laste töötamise piirangud, hariduse soodustamine ja vaktsineerimisprogrammid, said alguse alles 19. sajandi lõpus ja seda paljuski tänu andmekogumisest saadud uutele teadmistele,“ tõdes Vseviov. Asekantsler rõhutas ka laste ja noorte endi kaasamise olulisust juba metoodikate ja mudelite väljatöötamise faasis.
Riigikantselei strateegiadirektor Mari-Liis Sööt tõi seminaril välja, et täna pole andmed piisavalt kättesaadavad ega asjakohased, et neid tõhusalt poliitikakujundamises kasutada saaks. Riigikantselei on võtnud tuleviku suunaks erinevate andmekogude tõhusama kasutusele võtmise, sh ka tehisintellekti laialdasema kasutamise. Lisaks arvandmetele on plaanis tõhusamalt kasutusele võtta ka riigi tekstiandmed. See lahendus võimaldaks riigi tellitud uuringutest, eelnõudest ja nende seletuskirjadest ning muudest sisukatest dokumentidest saada kiired ja paindlikud vastused olulistele küsimustele.
„See oleks suur samm teadmistepõhise poliitika arengus. Kui andmed on esitatud selgelt ja atraktiivselt, siis neid ka kasutatakse. Andmete nähtavaks tegemise töö sunnib meid neid ka kvaliteetsemaks muutma ja kirjeldama,“ ütles Mari-Liis Sööt rõhutades, et info mida me anname, peab olema ka kvaliteetne ja arusaadavalt tõlgendatav ehk andmete kirjeldamisel on oluline roll nende kasutusele võtmiseks.
Kohalik tasand ja selged mõõdikud
Eesti Linnade ja Valdade Liidu analüütik Piret Zahkna andis andmepõhisele otsustamisele kohaliku tasandi vaate ning rõhutas, et kohaliku tasandi otsustajate jaoks on oluline määratleda andmetes selged piirid, kus on hästi ja kus algab probleem. „Ühte töölauda väga mitmele sihtgrupile on keeruline luua,“ tõdes Zahkna Harku valla arengukava koostamise näitel. Antud töölaua mõõdikud ja kriteeriumid olid suunatud eelkõige kohaliku tasandi otsustajatele, sh arvestades omavalitsusele seaduses ettenähtud ülesandeid.
Ka Sotsiaalministeeriumi analüüsijuht Mari Sarv rõhutas, et vajalik on küsida, miks ja kelle jaoks me andmeid koondame? Tutvustades 2025- 2027 Eestis käivituvat valdkondade ülese laste heaolu andmepildi projekti nentis ta, et selle ülesehitamise igas etapis on võtmetähtsusega küsida neid küsimusi, et osata fookust seada. Sealjuures on oluline erinevate osapoolte kaasamine, eriti nende kaasamine, keda me ootame, et nad hakkaksid kasutama neid andmeid ja teadmisi, mis valdkondade ülesest laste heaolu käsitlusest sünnib. Parimad küsimuste esitajad võivad olla aga ka lapsed ja noored ise, ilma nende vaateta me ei pruugi laste heaolu osata kõikselt kajastada ja võib tekkida olulisi lünki.
Islandi kogemuse rakendamine Eestis
2025- 2027 Eestis käivituv valdkondade ülese laste heaolu andmepildi projekt on välja kasvanud koostööst Islandiga, kellel on juba siseriiklik laste heaolu näidikulaud välja töötatud. “Valdkondade ülese laste heaolu indikaatorite väljatöötamine Eestis – võimalused Islandi praktika näitel” projekti tulemusena valmis analüütiline ülevaateraport, mis võtab kokku rohkem kui 40 Eesti eksperdiga koos hinnatud Islandi praktika sobivuse ja rakendatavuse Eestis ning teeb ettepanekud, kuidas Eestis saaks jõuda valdkondade ülese laste heaolu näidikulauani. Tartu Ülikooli sotsiaalse heaolu uuringute teadur Oliver Nahkur tutvustas seminaril koostööprojektist sündinud ettepanekuid, sh olulisi kaasnevaid väljakutseid. Ühe väljakutsena tõusetub andmekaitse ja eetikaga seotud teemad.
Uuringutesse kaasamise piirangud
Taaskord tõstatus ka laste ja noorte teadusuuringutesse kaasamise piirangute küsimus. Õigus-selgust sellesse toob tulevikus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus (TAIKS), mida tutvustas Kairi Värv Haridus- ja Teadusministeeriumist. Hetkel kehtiva õiguse järgi saab Eestis anda nõusoleku teadusuuringus oma isikuandmete töötlemiseks vaid täisealine inimene, mis on põhjustanud hulganisti probleeme teadusuuringutele, millesse alaealisi kaasatakse.
Seaduseelnõu näeb võimaliku lahendusena võimalust 15-17-aastastel noortel otsustada ise uuringus osalemise ja selles isikuandmete töötlemise üle ilma vanemalt nõusolekut küsimata, kui uuring ei ole füüsiliselt sekkuv ning noor on võimeline teadusuuringu asjaoludest aru saama. Alla 15-aastaste noorte seas uuringute läbiviimiseks on endiselt vaja seadusliku esindaja nõusolekut. Seadusliku esindaja aktiivse nõusoleku (nö opt in loogika) küsimise nõue alla 15-aastaste laste kaasamisel teadusuuringusse tekitas andmeseminaril osalenud ekspertide seas muret laste uuringute valimite esinduslikkuse osas, sest lapsevanemad ei pruugi olla altid andma aktiivset nõusolekut. Raskendatud võib olla ka kõige haavatavamate laste sihtrühmade kaasamine uuringutesse, kuivõrd just nende laste vanemate seas ei pruugi olla huvi või aktiivsust anda aktiivset nõusolekut lapse uuringus osalemiseks.
Inimuuringute hea tava
Eesti teadusagentuuri teaduseetika valdkonna juht Marten Juurik tutvustas väljatöötamisel olevat inimuuringute hea tava. Inimesega tehtavate uuringute regulatsioon on killustunud ja ei ole lahendatav vaid TAIKSiga. Samas vajab valdkond suuremat selgust ja ühtseid põhimõtteid otsustamaks, millal on tegu inimuuringutega ning millisel juhul on vajalik eetikakomitee kooskõlastust uuringu läbiviimiseks. Hea tava raames saaks täpsustada, millised alaealiste uuringusse kaasamise praktikad on aktsepteeritavad, kuid hea tavaga ei saa lahendada õigusest tulenevaid alaealise teovõime piiranguid.
Seminaril osalejad arutlesid laste uuringus osalemise piirangute taustal, et olemasolevate andmete teisene kasutamine ning erinevate laste seas läbiviidavate uuringute kattuvuse ülevaatamine muutub edaspidi veelgi vajalikumaks, et kasutada maksimaalselt juba olemasolevaid ressursse. Oluliseks ja rikkalikuks andmeallikaks sh just abivajavate laste osas on Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), mille kasutamine põrkub sageli andmete väljavõtmise tehnilise keerukuse ja andmekaitse taha. Nendest väljakutsetest rääkisid värskelt valminud Lasteabi tulemuslikkuse uuringu näitel Kantar Emori poolne projektijuht Anna Karolin ja sotsiaalkindlustusameti poolt uuringut koordineerinud Kristi Asser.
Noorte hääl uuringutes
„Kui Facebookis saan nõusoleku oma andmete töötlemise kohta juba 13-aastaselt, siis miks ei võiks ma seda teha ka andmete osas, millega riik saab otsuseid teha?“
Arvamust uuringutes osalemise ja vanuspiiride teemal said anda seminaril ka noored ise. Tallinna Reaalkooli õpilased Ingrid Hints, Gert Martin Savitsch, Hermann Käbi ja Sandra Jõepere tõid välja, et vastavad küsitlustele heal meelel, eriti kui läbi esitatud küsimuste on võimalik peegeldada enda elu kohta. Oluliseks pidasid nad küsimuste head lapsekeskset sõnastust, lühikest ankeeti ning seda, et uuringutes osalemise kohta tuleb ka tagasiside – kuidas andmeid kasutati või tagasisidet selle kohta, kuidas tulemusi personaalselt enda jaoks võiks kasutada. Noored diskuteerisid ka teema üle, millisest vanuspiirist alates võiks noor ise otsustada uuringus osalemise üle. „Kui Facebookis saan nõusoleku oma andmete töötlemise kohta juba 13-aastaselt, siis miks ei võiks ma seda teha ka andmete osas, millega riik saab otsuseid teha?“, esitas retoorilise küsimuse Tallinna Reaalkooli õpilane Hermann Käbi.
Laste heaolu andmeseminaril esitles Oliver Nahkur ka Tartu Ülikooli laste ja perede heaolu uurimisrühma värsket raamatut “Child vulnerability and vulnerable subjectivity”, mis võiks erinevatele osapooltele - nii poliitikakujundatele, praktikutele kui andmeinimestele - huvi pakkuda just laste haavatavuse mõistmiseks.
Seekordne Laste heaolu andmeseminar oli korraldatud Sotsiaalministeeriumi projekti “Valdkondade ülese laste heaolu indikaatorite väljatöötamine Eestis – võimalused Islandi praktika näitel.” raames, mis on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“.
Loomise kuupäev: 06.12.2024
