Konkurss sotsiaalvaldkonna õppekavade uuendamiseks

TAT partner õpetab vähemalt ühte järgmist õppekava, mis kuulub õppekavarühma „Sotsiaaltöö ja nõustamine”, ning õppekavade arendamise partnerite valimise eelisjärjekord on vastavalt projekti eesmärkidele järgmine:  

1. Sotsiaaltöö (BA ja rakenduskõrgharidus); 
2. Sotsiaaltöö (MA); 
3. Lastekaitse (MA); 
4. Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus (rakenduskõrgharidus); 
5. Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas (MA); 
6. Sotsiaalpedagoogika (BA) 

Õppekavade uuendamisel peab TAT partner lähtuma järgmistest kriteeriumidest a, b, c ja d, mis põhinevad TAT punkti 2.1 tegevuse raames 2025. a läbi viidud kaardistustel: 

A. õpe viiakse läbi oskuste põhise lähenemise kaudu muutudes praktilisemaks ja tööelule vastavamaks kas praktikate mahu suurenemise kaudu või kontaktõppes praktiliste õppemeetodite kasutuselevõtuga. Õpe hõlmab sh oskuseid rakendada juhtumikorralduse meetodit, mis hõlmab eluliste olukordade süsteemset käsitlemist, ettevalmistust haavatavate sihtrühmadega töötamiseks ning oskuste arendamist väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste rakendamiseks, sealhulgas juhtumiplaani koostamist; 

B. õppesse tuuakse sisse Eesti kontekstis innovaatilisi metoodikaid; 

C. õppes lähtutakse sotsiaalvaldkonna tööturu vajadustest ning arvestatakse järgmistes uuringutes esitatud ettepanekuid väljaõppe korraldamiseks: 

• Pihl, K., Krusell, S. (2021). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: sotsiaaltöö. Uuringu lühiaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda. 
• CIVITTA (2022)„Analüüs lastekaitsetöö ning lastega töötavate spetsialistide baasõppe kohta laste heaolu tagamiseks, väärkohtlemise märkamiseks ja abivajavast lapsest teavitamiseks” ;  
• Toros, K., Kriisk, K., Lehtme, R., Toots, A., Neeme, E., & Sirotkina, R. (2024). Kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate tööheaolu ja ametialane areng. Uuringuraport. Tallinn: Tallinna Ülikool, CIRIC. 
• Purre, M., Roon-Elvisto, M., Lõhmus, L., Tarto, L., Sisask, M., Lupanova, O., Märtsin, M., Kriisk, K., Kalda, L. & Haljasmets, K., (2025). Metoodika väljatöötamine tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas rakendatavate kvalifikatsiooninõuete asjakohasuse ning kvalifikatsiooni omandamise teekondade optimaalsuse hindamiseks vaimse tervise valdkonna näitel. II aruanne: metoodika rakendamine. 
• Toros, K., Kriisk, K., & Tiko, A. (2022). Estonian Undergraduate Social Work Students' Reflections on Field Placement: Challenges for Novice Social Workers. In The Routledge Handbook of Field Work Education in Social Work (pp. 295-309). Routledge India. 
• Toros, K., LaSala, M. C., & Medar, M. (2016). Social work students’ reflections on a solution-focused approach to child protection assessment: A qualitative study. Social Work Education, 35(2), 158-171. 

D. õppekavade arendamisel lähtutakse ESTA ja SA Kutsekoda eestvedamisel väljatöötatud 2026. a jaanuaris valminud sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistikust ning seotud kutsestandarditest või ametialastest kompetentsiprofiilidest. Ametipõhised kompetentsiprofiilid valmivad 2026. aasta II kvartalis SoM eestvedamisel koostöös SAga Kutsekoda ning on kooskõlas kutsesüsteemi reformiga. Ametialaste profiilide loomine toimub paralleelselt õppekavade arendamisega, mistõttu on vajalik sisuline koostöö koolide, SoMi ja SA Kutsekoda vahel. 

• TAT partner avab uuendatud tegevustega õppekava vastuvõtuks hiljemalt 2028/2029. õppeaasta sügissemestriks.

• Õppekava loetakse uuendatuks, kui õppekavas või sellega seotud ainekavades või ainekaartides on tehtud sisulised muudatused ja need on kinnitatud kõrgkooli sisese otsustuskomisjoni (instituudi nõukogu või akadeemiline otsustuskogu) poolt. 

• Maksimaalne rahastussumma ühe õppekava kohta on 120 000 eurot kogu tegevuste elluviimise perioodi kohta. 

1. Partnerlustaotluste esitamise tähtaeg on 16.03.2026. 

2. Vormikohane taotlus tuleb Sotsiaalministeeriumile esitada digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressil [email protected] märksõnaga „Kõrghariduse õppekavade arendamine”. Taotluse kättesaamise kohta saadab Sotsiaalministeerium kinnituse taotluses märgitud e-posti aadressile. Koos taotlusega esitab kõrgkool koolipoolse kinnituse (koos EHIS õppekava koodiga) avatud sotsiaaltöö ja nõustamise õppekavarühma õppekava kohta, õppekava uuendamiseks planeeritud tegevused ja eelarve.

3. TAT partneriks võetakse kuni viis õppekava uuendamisega seotud taotlejat ülaltoodud eelistusjärjestuse alusel. Kui taotlusi esitatakse rohkem ja konkursi eelarves on vabu vahendeid, kaasab Sotsiaalministeerium partnereid eelistusjärjekorra ja taotluste esitamise aja põhjal kuni eelarve ammendumiseni. Ajalist eelistust rakendatakse ka juhul, kui taotluste kogumaht ületab eelarve võimalused. 

4. Sotsiaalministeerium sõlmib taotlejaga TAT partnerluslepingu (edaspidi leping).  

5. Sotsiaalministeerium edastab lepingu taotlejale allkirjastamiseks. Kui taotleja ei allkirjasta lepingut kümne tööpäeva jooksul arvates selle kättesaamisest, loetakse, et taotleja on rahastusest loobunud. 

2026. aastal kaasatakse TAT partneritena kutsekoolid, mis õpetavad õppekavasid õppekavarühmas „Sotsiaaltöö ja nõustamine“ ning viivad läbi töökohapõhist õpet hooldustöötaja ja tegevusjuhendaja õppekavade alusel. 

Tegevusjuhendaja 4. taseme õppekavade taotluste esitamisel lähtutakse partneriks võtmisel töökohapõhise õppe läbiviimise asukohast arvestades, millises maakonnas on suurim arv erihoolekandeteenuse pakkujaid. Sellest tulenevalt on partnerite valimise eelisjärjekord vastavalt töökohapõhise õppe asukohale järgmine: 

1. Harju maakond  
2. Tartu maakond  
3. Ida-Viru maakond ja Pärnu maakond  
4. Lääne-Viru ja Viljandi maakond    
5. Järva maakond   
6. Valga maakond    
7. Jõgeva maakond ja Saare maakond  
8. Rapla maakond  
9. Põlva maakond  
10. Lääne maakond  
11. Võru maakond  
12. Hiiu maakond 

Hooldustöötaja 3. ja 4. taseme õppekavade taotluste esitamisel lähtutakse partneriks võtmisel töökohapõhise õppe läbiviimise asukohast arvestades, millises kohaliku omavalitsuse üksuses on suurim arv üldhooldekodusid. Sellest tulenevalt on partnerite valimise eelisjärjekord vastavalt töökohapõhise õppe asukohale järgmine: 

1. Põhja-Pärnumaa vald   
2. Kanepi vald   
3. Väike-Maarja vald, Tõrva vald, Viru-Nigula vald ja Räpina vald   
4. Saarde vald ja Rõuge vald   

5. Setomaa vald ja Loksa linn   
    

Kutsekoolide õppekavade uuendamisel lähtutakse kriteeriumidest a, b ja c, mis põhinevad TAT punkti 2.1 tegevuse raames 2025. aastal läbi viidud kaardistustel: 

A. õppes lähtutakse sotsiaalvaldkonna tööturuvajadustest ning arvestatakse järgnevates uuringutes esitatud ettepanekuid väljaõppe kohta: 

• Pihl, K., Krusell, S. (2021). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: sotsiaaltöö. Uuringu lühiaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda. 
• Leppik, M. (2022). Kutse-ja kõrgharidusõppe lõpetanute edukus tööturul 2021. aastal: statistiline ülevaade. 
• Liivik, R., Rekkor, S., & Sirk, M. (2019). Kutseõppedidaktika teoorias ja praktikas: üliõpilaste tähelepanekud vaatluspraktikal. Estonian Journal of Education/Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 7(2). 
• K.H Paas (2023) „Tänuväärne töö, mis ei mahu ühiskonna poolt loodud ideaalidesse” – erihoolekandes töötavate spetsialistide töömotivatsiooni ja töörahulolu mõjutavad tegurid”.Tallinna Ülikool 

B. õppekavade arendamine peab toetama piirkondlike erinevuste vähenemist sotsiaalteenuste kättesaadavuses ja kvaliteedis ning tugevdama kohaliku omavalitsuse üksuste võimekust ja koostööd teenusepakkujatega; 

C. õppekavade arendamisel lähtutakse ESTA ja SA Kutsekoda eestvedamisel väljatöötatud 2026. a jaanuaris valminud sotsiaalvaldkonna kompetentsiraamistikust ning seotud kutsestandarditest või ametialastest kompetentsiprofiilidest. Ametipõhised kompetentsiprofiilid valmivad 2026. aasta II kvartalis SoMi eestvedamisel koostöös SAga Kutsekoda ning on kooskõlas kutsesüsteemi reformiga. Ametialaste profiilide loomine toimub paralleelselt õppekavade arendamisega, mistõttu on vajalik sisuline koostöö koolide, SoMi ja SA Kutsekoda vahel. 

• TAT partner avab uuendatud õppekava vastuvõtuks hiljemalt 2028/2029. õppeaasta sügissemestriks. 
• Õppekava loetakse uuendatuks, kui õppekava rakenduskavas tehtud sisulised muudatused on kinnitatud kutsekooli direktori käskkirjaga.
• Maksimaalne rahastussumma ühe õppekava kohta on 100 000 eurot kogu tegevuste elluviimise perioodi kohta.  

1. Partnerlustaotluste esitamise tähtaeg on 16.03.2026. 

2. Vormikohane taotlus tuleb Sotsiaalministeeriumile esitada digitaalselt allkirjastatud taotlus e-posti aadressil [email protected] märksõnaga „Kutsehariduse õppekavade arendamine”. Taotluse kättesaamise kohta saadab Sotsiaalministeerium kinnituse taotluses märgitud e-posti aadressile. Koos taotlusega esitatakse koolipoolne kinnitus (koos EHIS õppekava koodiga) töökohapõhise hooldustöötaja ja tegevusjuhendaja õppekava alusel õppe läbiviimise kohta, õppekava uuendamiseks planeeritud tegevused ning eelarve prognoos. 

3. Partneriks võetakse mõlema eelisjärjekorra peale kokku kuni 7 õppekava uuendamisega seotud taotlust. Kui taotlusi esitatakse rohkem ja konkursi eelarves on vabu vahendeid, kaasab Sotsiaalministeerium partnereid vaheldumisi mõlemast eelisjärjekorrast, lähtudes taotluste esitamise ajast, kuni eelarve ammendumiseni. Sama lähenemist rakendatakse ka juhul, kui taotluste kogumaht ületab eelarve võimalused

4. Sotsiaalministeerium sõlmib taotlejaga TAT partnerluslepingu (edaspidi leping).

5. Sotsiaalministeerium edastab lepingu taotlejale allkirjastamiseks. Kui taotleja ei allkirjasta lepingut kümne tööpäeva jooksul arvates selle kättesaamisest, loetakse, et taotleja on rahastusest loobunud.