Erivajadusega laste tugisüsteemi reformi eesmärgid
Lihtsustame ja kiirendame abi kättesaadavust
Praegu peab lapsevanem tegema lapsele toe saamiseks mitmeid taotlusi nii sotsiaal-, haridus- kui tervishoiuvaldkonnas ega pruugi abini õigeaegselt jõuda, sest info on killustunud eri valdkondade vahel.
Uuringud on näidanud, et erivajadusega lapse mured mõjutavad kogu perekonda. Rohkem kui 30% puudega last hooldavatest vanematest ei käi tööl ja ligi pooltel juhtudel nimetati põhjuseks vajadust hoolitseda puudega lapse eest.
Vajalik on täiendav tähelepanu laste abivajaduse varajasse märkamisse nii imiku- kui väikelapseeas. Eesmärgiga, et lapsed jõuaksid õigeaegselt perearsti vaatevälja ning perearstil on võimalik õigeaegselt märgata arengu mahajäämust.
Reformi käigus on plaanis kahe aasta jooksul ära lahendada kolm kõige suuremat murekohta:
-
Teenuse saamisega seotud asjaajamine on liiga keeruline.
-
Toimuvad korduvad hindamised teenuste vajaduse osas, aga teenuste jaoks enam ressurssi ei jagu.
-
Lapsele pakutav abi sõltub tihti mitte lapse abivajadusest, vaid puude raskusastme otsusest.
Lastega töötavate spetsialistide puuduse leevendamine
Teine suur valdkond, millega reform tegeleb on lastega töötavate spetsialistide puudusele leevenduste otsimine. Teenused on hetkel mitme valdkonna vahel killustunud ja lapsele tehakse abistamiseks mitu hindamist ja erinevat plaani. Reformi käigus ühendatakse dubleerivad hindamised, et kõik lapse vajadused kajastuksid ühes juhtumiplaanis ning perele tekib üks kontaktpunkt, kelle kaudu esmast nõu ja tuge saada. Keerulisemate olukordade lahendamiseks kaasatakse spetsialistide meeskond, kes suunab vajadusel pere täiendavatele teenustele ja aitab leida sobiva õppekorralduse.
Suuremad muudatused
- Reformi käigus seotakse teenuste saamine hinnatud abivajaduse, mitte puude raskusastme olemasoluga.
- Samuti koondatakse Rajaleidja keskuste koolivälise nõustamismeeskonna, rehabilitatsioonimeeskonna ja sotsiaalkindlustusameti abivajaduse hindamisi ja otsuseid puudutavad funktsioonid.
Tegevuste elluviimiseks on edaspidi kavas erinevad seadusemuudatused ja IT-arendused, mitmete tegevuste rahastamine on planeeritud järgmisest struktuurvahendite perioodist. Reformi esimesed muudatused soovitakse rakendada lähema kahe aasta jooksul, pikemaajalised tegevused on kavandatud perioodi kuni 2027.
Lisainfo
Infoteenus püsiva terviseprobleemiga lapse toetamiseks
Riigiportaalis eesti.ee on kättesaadav infoteenus, mis on eelkõige abiks lapsevanematele, kelle laps vajab terviseseisundi tõttu püsivat tuge. Infoteenus on kasulik tööriist ka tervishoiutöötajatele, tugispetsialistidele ja ametnikele, kes last ja tema pere abistavad. Samuti annab see lapsevanematele lihtsas keeles selgitusi lapse abivajaduse tuvastamise kohta, sealhulgas ka infot võimalike teenuste-toetuste ning lapse abistamise protsesside ja sekkumiste kohta.
Infoteenuse sisu on jagatud loogilistesse etappidesse – alates haiguse avastamisest ja raviteekonna algusest kuni üleminekuni lapseeast täiskasvanuikka – ja kogu asjakohane info on ühest kohast leitav.
Teenus on loodud koostöös Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja teadusministeeriumi, Tervisekassa, Haridus- ja Noorteameti ning Riigi Infosüsteemi Ametiga.
Terviseprobleemiga lapse toetamise infoteenus
Kuhu pöörduda?
Tugi ja abi
Selleks, et tagada teie perele parim võimalik abi ja tugi, pöördu oma kohaliku omavalitsuse lastekaitse- või sotsiaaltöötaja poole. Nad nõustavad erinevate toetavate teenuste ja toetuste osas, hindavad abivajadust, määravad kohaliku omavalitsuse poolt pakutavad teenused ja korraldavad nende rahastamist. Eluruumide kohandamine, tugiisiku saamine või muud tugiteenused on saadaval samuti läbi omavalitsuse.
Tervisealane nõu
Kui vajad erialast nõu, võta ühendust kooli või lasteaia tugispetsialistidega nagu logopeedid või psühholoogid. Perearst aitab tagada lapsele vajalikud uuringud ja ravi, samuti annab vanematele nõu.
Puudega lapse toetused ja teenused
Puudega lapsele vajalike toetuste taotlemiseks pöördu Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poole. Lisainfot saad Sotsiaalkindlustusameti veebilehelt. Kui oled proovinud erinevaid teenuseid, kuid need ei ole andnud oodatud tulemusi, pöördu Rajaleidja keskusesse või võta ühendust Sotsiaalkindlustusametiga, et arutada täiendavaid toetusvõimalusi.
Tugiisiku vaimne tervis
Pea meeles ka oma vaimse tervise eest hoolitsemist! Abi saamiseks pöördu peaasi.ee või lahendus.net poole. Kui Sul on küsimusi või vajad lisainformatsiooni, helista vastavatele infotelefonidele või vaata lisainfot nende kodulehtedelt.
Juhendmaterjalid
Kes aitab ja kuhu pöörduda, kui laps vajab rohkem tuge?
Erivajadusega lapse vanemale vajaliku abi ja õige asutuse leidmiseks loodud juhendmaterjal eesti, inglise ja vene keeles. Juhendmaterjali loomist on kaasrahastanud Euroopa Liit.
Veebimaterjal
Printimiseks
Terviseprobleemiga laste ja nende perede toetamise hea tava
See juhend on loodud, et toetada pikaajalise haiguse või erivajadusega lapsi ja nende peresid veelgi terviklikumalt. Materjal on mõeldud eeskätt lastega töötavatele spetsialistidele, et aidata neil keerulistes olukordades peresid professionaalselt ja empaatiliselt nõustada ning langetada lapse heaolu puudutavaid otsuseid. Juhend koondab seni eri kohtades olnud teabe ühte kohta, pakub praktilisi näiteid ja eetilisi suuniseid ning on seetõttu igapäevatöös oluline tööriist nii uutele kui kogenud spetsialistidele.
Juhendmaterjal on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste „Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamine ja arendamine” raames
Veebimaterjal
Lastele suunatud ruumide kujundamine tugiteenuste pakkumiseks igapäevakeskkonnas
Iga laps väärib ruumi, kus ta tunneb end turvaliselt, julgeb end väljendada ning saab oma keha ja tundeid paremini tundma õppida. Sageli ei ole tugiteenuse suurim takistus mitte puuduv spetsialist, vaid keskkond ise – liiga valge, liiga vali, liiga külm või liiga kiirustav.
See juhend on sündinud soovist muuta teenuseruumid inimlikumaks. Mitte suuremaks ega kallimaks, vaid teadlikumaks. Ruumideks, mis aitavad lastel rahuneda ja vanematel hingata sügavamalt juba enne, kui esimene vestlus algab. Tihti piisab läbimõeldud muudatustest igapäevakeskkonnas, et luua koht, kus toetav töö saab päriselt toimida.
Kellele on juhend mõeldud?
Juhend on mõeldud neile, kes kujundavad ruumi teadlikult või vaikimisi, näiteks:
- kohalike omavalitsuste töötajatele
- koolide ja lasteaedade juhtidele ja haridustöötajatele
- erialaspetsialistidele
- tervishoiu-, sotsiaal- ja rehabilitatsiooniteenuste korraldajatele
- kogukonnakeskuste arendajatele
- ruumiplaneerijatele ja sisekujundajatele
- kõigile neile, kes usuvad, et ruum aitab väljendada hoolivust inimeste suhtes
Erivajadustega laste tugisüsteemi tegevused
- 2022. aastal valmistasime ette muudatuse, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel saada andmeid laste kohta, kellele on taotletud puude raskusastet. 2023 aastal lõime automaatse andmevahetuse, et KOV lastekaitsetöötajal tekiks õigus potentsiaalselt abivajavaid peresid proaktiivselt abistada, ennetades seeläbi abivajaduse süvenemist. Loe lähemalt
- 2022. aastal valmistasime ette muudatuse, mis võimaldab KOVidel riigieelarvest eraldatavat toetust (toetusfondi vahendeid) kasutada senise raske ja sügava puudega laste sihtrühma asemel kõigi suure hooldus- ja abivajadusega laste abistamiseks. Lisaks võimaldame KOV-idel kasutada toetust seniste sotsiaalteenuste (lapsehoid, tugiisik, sotsiaaltransport) asemel sellise toe osutamiseks, mis ennetavad abivajaduse süvenemist ja aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust. Muudatus jõustus jaanuaris 2023a. Loe lähemalt
- ESF toel osutatavate puudega laste tugiteenuste (tugiisik, lapsehoid ja sotsiaaltransport) korraldus anti üle kohalikele omavalitsustele 2021 aasta jaanuaris. See toetab kohaliku omavalitsuse kui esmase kontaktpunkti loogikat, tekitab KOVidele terviklikuma ülevaate enda piirkonnas elavate laste abivajadusest ja võimaluse operatiivsemalt sekkuda.
- 2021 aastal lisati Tartu Ülikooli Geneetikakeskuse ettepanekul harvikhaiguste nimekirja veel 6 diagnoosi.
- 2021. aastal valmistati ette muudatus, mille alusel võib puudega lapse toetust maksta edaspidi ka lapse enda arvelduskontole.
- 20. aprillil 2021 toetas Vabariigi Valitsus koalitsioonileppes toodud erivajadusega laste tugisüsteemi uuendamise ettepanekuid.
- 2021. aastal valmistati ette muudatus, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel saada andmeid laste kohta, kellele on taotletud puude raskusastet. Luuakse automaatse andmevahetus, et KOV lastekaitsetöötajal tekiks õigus potentsiaalselt abivajavaid peresid proaktiivselt abistada, ennetades seeläbi abivajaduse süvenemist. Jõustumine 2022 september.
- 2021. aastal valmistati ette muudatus, mis võimaldab KOVidel riigieelarvest eraldatavat toetust (toetusfondi) kasutada senise raske ja sügava puudega laste sihtrühma asemel kõigi suure hooldus- ja abivajadusega laste abistamiseks. Lisaks võimaldatakse KOVidel kasutada toetust seniste sotsiaalteenuste (lapsehoid, tugiisik, sotsiaaltransport) asemel sellise toe osutamiseks, mis toetavad abivajava lapse toimetulekut, ennetavad abivajaduse süvenemist ja aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust. Jõustumine 2023 a.
- 2020. aastal loodi uus toetus neile harvikhaigusega lastele (4 diagnoosi), kel ei ole välja kujunenud puude raskusaste, kuid kes vajavad selle ennetamiseks eridieeti (toetus 161€ kuus).
- 2020. aastal jõustus muutumatu või progresseeruva seisundi korral võimalus määrata raske või sügav puue kuni lapse tööealiseks saamiseni ehk kuni 16. eluaastani. Käesoleval aastal laiendame sellise võimaluse ka keskmise puudega lastele.
- Eriolukorra ajal (2020. aastal) loodi toimetulekuks toetuse erivajadusega laste vanematele, mille eesmärk oli tagada asendussissetulek neile erivajadusega last kasvatavatele vanematele, kellel on kehtiv töösuhe, ent kes peavad haridusasutuste sulgemise tõttu töölt ajutiselt eemale jääma. Toetuse saamise eeldus oli, et vanem on töötamise registri andmetel tasustamata puhkusel või on tema võlaõigusliku lepingu täitmine peatatud.
- Perehüvitiste seaduse muudatustega anti lapsetoetuse, lasterikka pere toetuse, eestkostetava lapse toetuse ning üksikvanema lapse toetuse saamise õigus lastele, kes õpivad Astangul statsionaarse õppega täienduskoolituse kursusel. Lisaks laienes puudega õppuri õppetoetus neile lastele, kes õpivad ning puudega vanema toetuse saamise õigus neile vanematele, kelle lapsed Astangul.
