Sotsiaalse kaitse meetmed
Sotsiaalse kaitse meetmed jagunevad hoolekandeks ja sotsiaalkindlustuseks. Hoolekannet pakuvad nii riik kui kohalikud omavalitsused kas sotsiaalteenuste või rahaliste toetustena.
Sobiva sotsiaalteenuse valikul lähtutakse põhimõtetest, et abi:
- peab õigeaegselt ja paindlikult rahuldama inimese muutuvaid vajadusi;
- peab olema suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt;
- ei tohi suurendada inimese abitust ja pikaajalist sõltuvust abist, vaid peab toetama inimese iseseisvat toimetulekut, töötamist ja õppimist ning vähendama abivajadust tulevikus;
- peab osutama võimalikult kodulähedal, seejuures eelistades kodus elamise toetamist institutsiooni paigutamisele;
- peab, võttes arvesse inimese seisundit, aitama parandada tema elukvaliteeti ja tagada võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks.
Sotsiaalsetesse raskustesse sattunud inimeste abistamisel ja tema olukorra parandamisel tehakse koostööd inimese enda, tema perekonna, sotsiaaltöötaja, tööhõivekonsultandi, aga ka näiteks tööandja, arsti, õpetaja ja teiste inimesega kokkupuutuvate spetsialistidega.
Erihoolekanne
Erihoolekandeteenused on mõeldud psüühikahäire diagnoosiga inimestele, kes vajavad oma vaimse tervise olukorra tõttu igapäevaelus erihoolekande tegevusjuhendaja juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet ning kellele ei ole võimalik pakkuda vajalikku abi teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega.
Erihoolekande teenuseid – kokku 11 teenust, on võimalik saada oma kodus või asutuse ruumides ning sõltuvalt sellest, milles ja kui palju inimene vajab abi. Seda, kas just erihoolekande teenus on sobivaim ja milline neist võiks olla inimese jaoks kõige parem, aitab välja selgitada Sotsiaalkindlustusameti konsultant.
Erihoolekandeteenused on mõeldud psüühilise erivajadusega inimestele. Erihoolekandeteenuseid rahastatakse riigi eelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Erihoolekandeteenuste täpsema sisu, taotlemise, teenuseosutajate ja muu info kohta loe lähemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
1. aprilli 2026. aasta seisuga on täidetud kokku 7640 teenuskohta ja teenust kasutas 6281 unikaalset isikut. Ööpäevaringsetel teenustel on kokku 2157 inimest (2157 teenuskohta). Toetavatel teenustel on kokku 2028 inimest 5387 teenuskohal (üks inimene võib olla mitmel teenusel samaaegselt).
12. märtsi 2026. aasta seisuga on 155 lepingupartnerit. Lähemalt leiab infot Sotsiaalkindustusameti veebilehelt
Erihoolekande teenuskohtade kaasajastamine
Erihoolekande teenuse uuendamine
Erihoolekande teenuse saajad ja nende lähedased vajavad riigilt igakülgset tuge. Prognoosid näitavad, et teenust vajavate inimeste arv jääb ka tulevikus samasse suurusjärku, kuid muutuvad teenusesaajate vajadused ja ootused teenusele. 2026. aasta alguses alustasime erihoolekande teenuse kaasajastamise protsessiga. Teeme seda koos partneritega: Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Sotsiaalkindlustusameti, teenuseosutajate esindajate ja teenusesaajate esindajatega.
Praeguses süsteemis on vaja teha muudatusi, sest ootused ja vajadused teenusele on oluliselt muutunud. Seepärast oleme kaardistanud ettevaatavalt meie tuleviku teenusesaajaid ja nende vajadusi. Fookusesse tõstame võimalikult varajase abivajaduse avastamise, sekkumise ning inimese toetamise kogu tema elukaare vältel.
Selleks on vaja ühtset hindamisraamistikku, koostööd KOVide ja tervisevaldkonnaga. Abivajava inimese liikumine lapseeast täiskasvanu ikka ja erihoolekandeteenustele peab olema võimalikult sujuv ja koostöös lähedastega. Meie eesmärgiks on pakkuda inimesele võimalikult kodulähedaselt igapäevast tuge ning vältida inimese suunamist kohe nn raskeele teenusele. Vajalik on ka teenuseosutajate kvaliteeti ühtlustada, et tagada inimesele toetav teenus, mis aitab tal säilitada võime maksimaalselt iseseisvalt hakkama saada. Samuti on oluline erihoolekandeasutuste töötajad, nende motiveerituse ja koolituste tagamine.
Muudatuste ettevalmistamisel võtame aluseks ka teiste riikide kogemused ja lahendused. Välja töötamisel olevad ettepanekud teenuse tulevikule valmivad 2026. aasta lõpuks, kuid ülevaade antakse neist igas kvartalis teenuseosutajatele, KOVidele ja teistele partneritele.
Kogukonnapõhisele hoolekandele üleminek
Erihoolekandeteenuste süsteemi uuendamine ehk kogukonnapõhisele hoolekandele üleminekuga alustati juba 2006. aastal, kui Euroopa Liidu struktuuritoetuste (ERF) abil hakati reorganiseerima ja looma üle Eesti uusi majutus- ja teenusekohti. Reorganiseerimine toimus kolmes etapis aastatel 2007-2021 ja jätkub veel kuni aastani 2029.
Eesmärgiks on luua peremajadel põhinevad kaasaegsed teenuseüksused ja -kohad, mis pakuvad inimestele võimalikult kodust ja tavaelule lähedast keskkonda, luues võimaluse nii aktiivseks ühistegevuseks kui ka privaatseks äraolemiseks. Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toel on seni kokku reorganiseeritud 1699 erihoolduse ööpäevaringset teenuskohta ja lisaks on juurde loodud 499 uut kogukondliku elamise teenuskohta.
2007-2013 reorganiseeriti üle Eesti 540 teenuskohta seni vanades amortiseerunud mõisahoonetes elanud psüühilise erivajadusega inimestele. Viis vanas mõisahoones tegutsenud erihooldekodu suleti.
2014-2020 ehitati 1644 teenuskohta (1145 reorganiseeritud ja 499 uut teenuskohta). Keskenduti väiksemate kui 30-kohaliste teenusüksuste loomisele ja kohandamisele ning kogukonnapõhiste teenuste arendamisele.
2021+ perioodil jätkatakse suuremate kui 30 kohaga ööpäevaringsete erihoolekande teenuseüksuste reorganiseerimisega. 2029. aastaks on plaanis reorganiseerida 324 teenuskohta.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on sotsiaalteenus, mida pakutakse puude või puuduva töövõimega inimestele kõigis vanusegruppides. Lisaks saavad teenust lapsed, keda on teenusele suunanud alaealiste komisjon.
Kompleksteenus on mõeldud eelkõige inimestele, kellel esineb korraga mitmeid erinevaid erivajaduse või puudega seotud raskusi. Teenuse eesmärk on muuta iseseisvalt ja inimese enda poolt valitud viisil elamine lihtsamaks.
Rehabilitatsiooniteenuse raames aitavad inimest sotsiaaltöötaja, psühholoog, tegevusterapeut, loovterapeut, füsioterapeut, eripedagoog, logopeed, kogemusnõustaja jt. Viimastel aastatel on teenust saanud ca 16 000-17 000 inimest, teenuseosutajaid on pisut üle 100.
1. jaanuaril 2016 jõustus sotsiaalhoolekande seadus, millega muudeti osaliselt senist rehabilitatsiooniteenuse korraldust. Täpsema informatsiooni leiate Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Valdkondade vahel parema koostoime loomine teenusedisaini metoodika ja uute lahenduste piloteerimise abil
2016.-2019. aastal töötatakse välja lahendused tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenuste paremaks integreerimiseks, eesmärgiga luua alused komplekse abivajadusega inimeste senisest terviklikumaks toetamiseks erinevates süsteemides. Selleks kaardistati 2016. aastal rehabilitatsioonivajadusega inimeste teekonnad ja tekkivad tõrked erinevate toetussüsteemide vahel liikudes. Järgnevatel aastatel piloteeritakse integreeritud teenusepakkumise lahendusi ning tehakse vajalikud arendused olemasolevate teenuste koostoime tõstmiseks.
Abivahenditeenus
Abivahenditeenus on riigieelarvest rahastatav teenus, mille raames kompenseerib riik osa abivahendi ostu- või üürihinnast.
Abivahend on toode, mis aitab parandada inimese funktsioneerimisvõimet, kompenseerida funktsioonihäiret ja saavutada või säilitada igapäevaelus võimalikult iseseisev toimetulek. Abivahendeid on võimalik soetada riigi soodustusega kõikides vanuserühmades.
Abivahendid on näiteks ratastoolid, kuuldeaparaadid, mähkmed, proteesid ja kargud. Täpsem abivahendite nimekiri on välja toodud abivahendite loetelus.
Abivahenditeenuse täpsema sisu, taotlemise, teenuseosutajate ja muu info kohta loe lähemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt avaneb uues vahekaardis.
Viimati uuendatud 04.05.2026
