Konverents "Vaimse tervise ja psühhosotsiaalne tugi kriisides"

Sirje Karis, Eesti Vabariigi Presidendi abikaasa, on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloolasena ning käinud samas kultuurikorralduse magistriõppes. 2006-2018 oli Sirje Karis Eesti Ajaloomuuseumi ja 2018-2022 Tartu Linnamuuseumi direktor. Tänasel päeval on ta SOS Lasteküla patroon, Tartu Ülikooli sihtasutuse patroon, SA Sünnitusmajade Fondi patroon, laste ja noorte annete arendamise patroon, Eesti Rahva Muuseumi nõukoja esimees, Tartu Ülikooli rahvusmõtte auhinna komisjoni liige ning osaleb Rahvuskaaslaste programmi arhiiviprojektide komisjoni töös

Riina Sikkut on Eesti Vabariigi terviseminister. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli majanduse erialal ning 2010. aastal omandanud magistrikraadi Londoni Ülikoolis tervishoiupoliitika valdkonnas.

Signe Riisalo on Eesti Vabariigi sotsiaalkaitseminister. Ta on õppinud Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonnas, Tallinna ja Tartu Ülikoolis sotsiaaltöö erialal ning omandanud magistrikraadi Tallinna Ülikoolis sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse alal.

Jonatan Vseviov on alates 2021. aasta veebruarist Eesti Vabariigi Välisministeeriumi kantsler. Enne praegust töökohta oli Vseviov alates 2018. aasta augustist Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides.  Aastail 2008–2018 töötas Vseviov Eesti Kaitseministeeriumis, kus ta tõusis kantsleri ametikohale. Kaitseministeeriumis töötades täitis Vseviov Eesti kaitsepoliitika riigisiseses ja rahvusvahelises kujundamises juhtivat rolli.

Vseviov on kirjutanud „Riigikaitse laia käsitluse kontseptsiooni“ (2009) ja „Riigikaitse strateegia“ (2010) – dokumendid, mis tõid kaasa olulisi kontseptuaalseid muudatusi Eesti kaitse korralduses. 2012. aastal oli ta riigikaitse arengukava (2013–2022) peamiste koostajate seas. Ta on tegelenud NATO praeguse heidutus- ja kaitsehoiaku väljatöötamisega, sealhulgas NATO suurendatud kohaloleku rakendamisega Balti riikides ja Poolas.

Jonatan Vseviov on lõpetanud Tartu Ülikooli politoloogia osakonna ja omandanud Georgetowni Ülikooli magistrikraadi julgeoleku-uuringute erialal, läbinud ajateenistuse ja on reservohvitser. 

Dr Fahmy Hanna on Egiptusest pärit psühhiaater, kellel on enam kui 15-aastane kogemus vaimse tervise ja psühhosotsiaalse abi valdkonnas humanitaarkriiside ajal. Ta on töötanud mitmes kriisikoldes, sealhulgas WHO allüksustes Süürias ja Liibüas, mil seal toimusid relvastatud konfliktid. 2014. aastal siirdus dr Hanna WHO üksusesse Genfis, kus tema peamised töövaldkonnad hõlmavad tehnilise toe pakkumist riikidele vaimse tervise teenuste laiendamiseks ja vaimse tervise valdkonna tegevuste koordineerimist erinevate ametkondade vahel humanitaar- ja rahvatervise kriiside ajal.

Alates 2017. aasta juulist esindab dr Hanna WHO-d Inter-Agency Standing Committee vaimse tervise ja psühhosotsiaalne tugi hädaolukordades referentsgrupi kaasjuhina ning on WHO peakorteri keskne kontakt MHPSS rakendamisel Ukrainas ja sealsest sõjategevusest mõjutatud riikides.

Dr Nancy Baron on Egiptuses, Kairos asuva Psycho-Social Services and Training Institute (PSTIC) direktor. Ta on omandanud doktorikraadi Ameerika Ühendriikides Massachusettsi Ülikoolis pereteraapia ja nõustamispsühholoogia erialal. Alates 1989. aastast on dr Baron elanud ja töötanud kriisidest mõjutatud inimestega konflikti keskmes olevates ja konfliktijärgsetes riikides üle kogu maailma. Tema töö on hõlmanud nõustamist, hindamist, programmide kavandamist ja arendamist, koolitust, uurimistööd ja hindamist ÜRO organisatsioonide ning rahvusvaheliste ja kohalike valitsusväliste organisatsioonide heaks.

2009. aastal asutas dr Baron PSTICi (Terre des hommes'i programm), mille 200-liikmeline rahvusvaheline meeskond koosneb peamiselt pagulastest. See on ainulaadne terviklik keskus, mis pakub ööpäevaringseid kodu-kogukonnapõhiseid vaimse tervise, psühhosotsiaalse toe ja kaitsealaseid sekkumisi linnakontekstis. Hiljuti on dr Baron avaldanud järgmised teemakohased artiklid: "Urban mental health and psychosocial support in Egypt in the Forced Migration Review" (3-2021) ja "Actions for Heroes A Guide for heart-to-heart chats with children to accompany to My Hero is You, How kids can fight COVID-19!" (2021).

Guglielmo Schinina on alates 2010. aastast Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (International Organization for Migration, IOM) vaimse tervise, psühhosotsiaalse toe ja kultuuridevahelise kommunikatsiooni ülemaailmse osakonna juht ja viib läbi programmi, mis on 2022. aastal pakkunud MHPSSi kokku 1,5 miljonile sisserändajale, varjupaigataotlejale, pagulasele, riigisiseselt ümberasustatud isikule ja kriiside käigus kannatada saanud kogukonnale.

Enne IOM MHPSS osakonna juhiks nimetamist töötas Schinina psühhosotsiaalsete programmide juhina, psühhosotsiaalse toe alase tehnilise nõustaja ja koolitajana, keskendudes oma töös eelkõige sisserändajate haavatavatele gruppidele, inimkaubanduse ohvritele ja konfliktidest mõjutatud kogukondadele Ida- ja Lääne-Euroopas, Lähis-Idas, Ida- ja Lääne-Aafrikas, Aasias ja Kariibi mere piirkonnas.

Schinina on koolitanud kokku üle 16 000 spetsialisti 83 riigis üle maailma. 12 korral on ta kavandanud ja juhtinud iga-aastast suvekooli teemal "Psühhosotsiaalsed sekkumised rände, hädaolukordade ja ümberasustamise korral", ta on "Community-Based Mental Health and Psychosocial Support in Emergency and Displacement" juhendmaterjali peatoimetaja ja autor ning avaldanud mitmeid raamatuid ja artikleid, mis käsitlevad MHPSS sekkumisi ja rännet ning loovalade, draama ja teatrikunsti rolli sotsiaalse ja kultuurilise heaolu edendamisel.

Melita Murko on Bosnia ja Hertsegoviinast pärit psühholoog, kellel on enam kui 20 aastat kogemusi vaimse tervise valdkonnast nii riiklikul, kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. 

Kolm suuremat riikidevahelist projekti, mida Murko on koordineerinud, on Kagu-Euroopa vaimse tervise projekt, mida viidi ellu aastatel 2002-2008 Stability Pact’s Social Cohesion Initiative raames; WHO Euroopa deklaratsioon "Parem tervis, parem elu: vaimupuudega lapsed ja noored ning nende pered", mille Aserbaidžaani piirkondlik komitee kiitis heaks 2011. aastal; ning hetkel käimasolev WHO QualityRights algatuse rakendamine Euroopa piirkonnas. 

Alates 28. veebruarist 2022 toetab Murko vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toetuse (MHPSS) meetmete kavandamist ja rakendamist Ukraina pagulasi vastuvõtvates riikides.

Murat Apaydin on Türgist pärit MHPSS ja konfliktide lahendamise valdkonna spetsialist, kes on 10 aastat töötanud eelkõige vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe (MHPSS) koordineerimise ja programmide koostamise alal humanitaarkriisides. Apaydin on omandanud laialdasi kogemusi, töötades Lõuna-Aasia, Lähis-Ida ja Euroopa kriisipiirkondades. Praegu töötab Murat Apaydin WHO Euroopa piirkondliku allüksuse MHPSS konsultandina, toetades Ukraina pagulasi vastuvõtvaid riike, sealhulgas Tšehhit, Poolat, Ungarit, Rumeeniat, Slovakkiat, Moldovat ja Bulgaariat.

Sofia Casas on UNHCR piirkondlik vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe (MHPSS) spetsialist Euroopas, kellel on üle kümne aasta kogemusi kogukonnapõhise MHPSS valdkonnast ja selle rakendamisest konfliktsetes ning piiratud ressurssidega piirkondades. Tema igapäevane ja teadustöö on keskendunud õigustel ja vastupanuvõimel põhinevale lähenemisviisile kliiniliste ja kogukonnapõhiste vaimse tervise programmide arendamisel ja rakendamisel.

Casas alustas oma karjääri kliinilise kunstiterapeudina, mida täiendas rahvusvaheliste suhete ja arengu-uuringute taust, ning on seejärel töötanud ülemaailmselt meditsiinitöötaja, konsultandi, koolitaja ja nõustajana Ameerika Ühendriikides, Keenias, Lõuna-Sudaanis, Nepaalis, Indias, Iraagis, Etioopias, Ukrainas ja mujal Euroopas.

Ukrainast pärit kliiniline psühholoog. Tänaseks on ta peaaegu aasta aega elanud Tallinnas – linnas, mis aitas tal taastada emotsionaalse tasakaalu. Kiievis elades töötas Natalie haiglas lapseootel naistega, hetkel töötab ta Ukraina laste ja nende vanematega Haridus- ja Noorteametis. „Igaühel on käia oma rada. Ja on igaühe enda otsustada, mis pilguga tagasi vaadata: kas tänutunde või pahameele või andestusega.“

Peamiselt Eesti Televisioonis tegutsev saatejuht-toimetaja. On juhtinud või toimetanud näiteks selliseid saateid nagu: "Pealtnägija", "Maahommik", "Mõistlik või mõttetu", "Kool minu kodus", "Planeedipäästjad", "Kriiside keerises" ning viimased 3 aastat on südameasjaks vaimse tervise saade "Selge pilt". Teiseks armastuseks on loovteraapiad ning seda kinnitamas ka kunstiteraapiate magistrikraad Tallinna Ülikoolist.