Kiirabi viib Helmi haiglasse. Randmemurdu ravitakse ilma operatsioonita ja valu leevendamiseks määratakse veel ravimeid. Mõne aja pärast lubatakse ta koju. Käsi paraneb, kuid mälu on endiselt kehv, tabletivõtmine segane ja vaip libe. Nüüd on ühe käega ka toidu valmistamine ja igapäevane asjaajamine raskem.
Helmi sai meditsiiniliselt vajalikku abi. Tema luumurd raviti, kuid kukkumiseni viinud põhjused ja kodune abivajadus jäid märkamata. Nii on Helmi vähem kui kuu pärast uuesti haiglas. Ta on jälle kukkunud. Seekord on murdunud reieluu ülaosa ja vaja on luu fikseerimise operatsiooni. Haiglaravile järgneb õendushaigla. Kui ta lõpuks koju jõuab, vajab ta mõnda aega koduteenuseid ja koduõe abi. Arsti juurde saamiseks tuleb korraldada sotsiaaltransport. Helmi kardab uuesti kukkuda ja liigub järjest vähem, seepärast hakkavad süvenema teisedki haigused. Tema abivajadus on lühikese ajaga hüppeliselt kasvanud ja kodus elamine muutub järjest keerulisemaks. Helmi pelgab, et järgmise kukkumise järel ei saa ta enam koju tagasi ja peab minema hooldekodusse.
Kirjeldatud abiteekonnale iseloomulike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste arvestuslik kulu on 10 370 eurot (vt esimest arvutuskasti). Inimese omaosalust selles summas ei ole.
Kes oleks pidanud märkama?
Eakas inimene ei pruugi märgata, et ravimite võtmine on muutunud ohtlikuks. Ka perearstil või õel on keeruline ligi 2000 patsiendiga nimistus jälgida, kes ja mis asjaoludel kukub. Haigla erakorralise meditsiini osakonnas pole lihtsalt võimalik iga luumurru tagamaid põhjalikult uurida.
Ometi on Helmi loos mitu märki, mida tervishoiu infosüsteem juba teab: kõrge vanus, kroonilised haigused, paljude ravimite samaaegne kasutamine ja erakorraline haiglasse sattumine. Kavandatav riskitunnus aitaks nende andmete põhjal anda tervishoiutöötajale märku, et Helmi puhul tasub abivajadust hinnata laiemalt. Riskitunnus ei otsusta, millist abi inimene saab. See aitab märgata, kui inimene võib vajada enamat kui ühe terviseprobleemi lahendamist.
Mis oleks võinud minna teisiti?
Pärast esimest kukkumist näeb tervishoiutöötaja infosüsteemis Helmi kõrgenenud riskitunnust ja uurib selle põhjuseid. Täidab märkamislehe ja suunab terviseteejuhile, kes võtab ühendust Helmi, tema tütre, perearsti ja sotsiaaltöötajaga. Kodukülastusel märkab viimane libedat vaipa, kõrget lävepakku ja aitab korraldada kodukohandused, mille kulusid on valmis osaliselt katma Helmi tütar. Perearst vaatab üle raviskeemi ja annab soovitused ravimite ohutuks kasutamiseks. Ka tütar saab juhised, kuidas ema ravimite võtmist toetada.
Terviseteejuht koondab järgmiseks neljaks kuuks tegevused heaoluplaani ja jälgib selle täitmist. Ühine infokeskkond aitab spetsialistidel ja Helmi tütrel jälgida, mis on kokku lepitud, kes millegi eest vastutab ja millal uuesti sekkuda. Heaoluplaan on kokkulepe, millest Helmi tahab kinni pidada seatud sihini jõudmiseks: iseseisvalt liikuda ja elada turvaliselt võimalikult kaua oma kodus.
See tähendab turvalist kodu, lähedasete teadmist, kuidas õigesti ravimeid võtta ja kuhu pöörduda, kui Helmi ei tule mõne igapäevase tegevusega toime.
Sellele abiteekonnaga seotud kulu, mis ei sisalda terviseteejuhi töötasu, oleks arvestuslikult 1354 eurot (kirjeldatud teises arvutuskastis).
Kust tuleb terviseteejuhtidele raha?
Kahe abiteekonna kulude vahe on antud näites 10 370 − 1354 = 9016 eurot ehk teisisõnu, kui kirjeldatud tugi aitaks teise kukkumise ära hoida, oleks võimalik säästa 9016 eurot. Seda enne terviseteejuhi töö kulu arvestamist.
Terviseteejuht on õendusala või sotsiaaltöö kõrgharidusega eriväljaõppe saanud spetsialist. Ühe terviseteejuhi ametikoha arvestuslik kogukulu on 5000–6000 eurot kuus. Kui terviseteejuhi abil õnnestuks iga kuu vähemalt ühel Helmi sarnasel inimesel teine kukkumine ja sellele järgnev abivajaduse kasv ära hoida, siis ületaks selle näite arvestuslik kulude vahe tema ametikoha kuukulu. Sellest olulisem on aga inimese võimalus säilitada liikumisvõime ja hakkamasaamine oma kodus.
Seda eesmärki kannab ka plaanitav tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna integratsiooni reform. Inimesele on haigused, elutingimused ja ka üksinda toimetulek ühte eluringi. Meie süsteemis tegelevad nendega erinevad spetsialistid sageli erinevates asutustes ja rahastusega.
Helmi pole erand, tema lugu puudutab tuhandeid peresid. 2025. aastal vajas Eestis kukkumise tõttu ravi 15 783 vähemalt 65-aastast inimest, neist 9266 olid vähemalt 75-aastased. Umbes pooled kukkumistest toimuvad kodus. 2025. aastal oli 75-aastaste ja vanemate seas 26 000 inimest, kelle ravimiskeemis oli kümme või enam toimeainet ja 50 000 inimest, kelle ravimiskeemis oli viis kuni üheksa toimeainet.
Miks peaks Helmi aitamiseks seadust muutma?
Sest praegu sõltub tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöö sageli spetsialistide heast tahtest ja isiklikest kontaktidest. Kellelgi ei ole selget vastutust selle eest, et koostöö päriselt toimiks. Spetsialistidel ei pruugi olla õigust vajalikku infot omavahel jagada ning infosüsteemid ei anna inimese abivajadusest ühist pilti. Plaanitava muudatuse mõte on muuta juhuslik koostöö süsteemseks: määrata vastutus, luua turvaline võimalus vajalikku infot jagada ning anda inimesele üks terviklik plaan, mida temaga töötavad spetsialistid näevad oma ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.
Andmekaitse on oluline. Inimene peab teadma, kes tema andmeid näeb, miks neid kasutatakse ja kuidas nende kasutamist kontrollitakse. Kuid sama oluline on küsida ka teistpidi: kas süsteem kaitseb inimest, kui vajalik info jääb õigel ajal õige spetsialistini jõudmata?
Helmi jaoks ei ole oluline, millise asutuse eelarvest tuleb koduteenus, millises infosüsteemis on tema raviplaan või millise seaduse alusel spetsialistid koostööd teevad. Tema tahab pärast esimest kukkumist turvaliselt koju minna ja seal edasi elada. Muudatuste mõte ongi selles, et süsteem vaataks probleeme ja lahendusi Helmi pilguga.
| Esimene abiteekond- kahe kukkumise ja kasvanud abivajaduse kulu | |
| Esimese randmemurru ravi ilma operatsioonita | 250 € |
| Reieluu ülaosa murru operatsioon | 4000 € |
| Statsionaarne õendusabi, 30 päeva | 4000 € |
| Koduõendus, 6 visiiti | 300 € |
| Koduteenus, 30 tundi × 23 €/tund | 690 € |
| Koduhooldaja transport, 30 × 30 km × 1 €/km | 900 € |
| Ratastoolis inimese transport ja saatmine, 4 korda | 230 € |
| Kokku | 10 370 € |
| Arvestuslikud kulud on ümardatud täiseurodesse. Inimese omaosalus ei sisaldu summas. Koduhooldaja edasi-tagasi sõit on 30 km, sest Helmi elab linnast 15 km kaugusel. | |
| Teine abiteekond - varase märkamise ja nelja kuu toe kulu | |
| Esimese randmemurru ravi ilma operatsioonita | 250 € |
| Perearsti riskipatsiendi ravijuhtimine ja järelkontrollid, ca 15 € + 3 × 10,76 € | 47 € |
| Koduõendus, 2 visiiti | 110 € |
| Kodukohandus | 200 € |
| Koduteenus, 18 × 0,5 tundi × 23 €/tund | 207 € |
| Koduhooldaja transport, 18 × 30 km × 1 €/km | 540 € |
| Kokku | 1354 € |
| Arvestuslikud kulud on ümardatud täiseurodesse. Terviseteejuhi töö kulu ja inimese omaosalus ei sisaldu summas. |
|
Allikad
- Tervisekassa teenusekasutuse andmed kodulehe statistika alusel ja Teenustasud 2026: Vabariigi Valitsuse 23.03.2026 määrus nr 37 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“, 01.07.2026 redaktsioon: https://www.riigiteataja.ee/akt/116062026020
- Sotsiaalteenuste arvestuse alused: „S-veebi teenused KOVide lõikes_2024_veebi“ ning Tallinna ja Tartu omavalitsuste avaldatud sotsiaalteenuste hinnainfo.
- Tervise Arengu Instituut. Vanuse lisandudes kasvab ka eakate kodus kukkumise risk, 11.11.2022. https://www.tai.ee/et/uudised/vanuse-lisandudes-kasvab-ka-eakate-kodus-kukkumise-risk
- Tervise Arengu Instituut. Vanemaealised kukuvad järjest enam https://tai.ee/et/uudised/vanemaealised-kukuvad-jarjest-enam
- NICE (2025). Falls assessment and prevention, NG249: https://www.nice.org.uk/guidance/ng249/chapter/Recommendations.
Artikli autor: Sotsiaalministeeriumi tervise- ja sotsiaalvaldkonna integratsiooni juht Anneli Taal.
