Eesti Noorte Ajakirjanike Seltsi esindaja Brita-Maria Alase sõnul on loetavat ja huvitavat ent samas eetilist lugu niivõrd delikaatsel teemal raske kirja saada: „Gunnar Leheste lugu on suurepärane näide sellest, kuidas vastutustundlik ja sügavuti minev kajastus võib olla paljudele abiks ja inspiratsiooniks. Õnnitleme seltsi juhatusega kõiki preemia saajaid ja tunnustatuid.“
Papageno preemia võitja Gunnar Leheste tänab südamest Eesti Noorte Ajakirjanike Seltsi ja Sotsiaalministeeriumi, samuti kõiki Eestis suitsiiniennetusega tegelevaid organisatsioone. „Töö selles valdkonnas ei lõppe enne kui suitsiidide arv meie riigis pole langenud miinimumi ehk nulli. Nagu öeldakse, on ka üks suitsiid aastas liiga palju,“ ütles Leheste.
„Mis on minu jaoks selle auhinna puhul kõige olulisem – see annab võimaluse meie kiires ja halastamatus uudistevoolus pöörata uuesti tähelepanu sellele pea aasta aega vanale intervjuule, mis loodetavasti annab inimestele teadmist ja lootust, et vaimsetest probleemidest on võimalik abi küsides ja abi kasutades jagu saada. Nagu ka Katriini intervjuust kõlama jääb, on see esimene samm alati kõige raskem, aga kõige olulisem,“ lisas Leheste.
Papageno preemia 2023 võitis Gunnar Leheste looga „Kõne emale päästis süsimusta auku langenud tennisisti Katriin Saare elu“, parima loo autorit tunnustatakse 1000 € suuruse preemiaga. Teise koha ja Estonia kinkekaardiga otsustati premeerida Kerttu Jänese lugu „Me vajame last elavana“. Samuti otsustati tunnustada Merilin Pärli lugu „Tüdruk, kes tuli tagasi“ ja Erik Tikani ning Mari Metsa videolugu „Ääre peal. Elu Diagnoosiga“ suitsiidiennetusse panustamise eest.
Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on vaimne tervis meie ühiskonna kõige olulisem vara, mis vajab tähelepanu ja hoolt. „Gunnar Leheste ja teiste ajakirjanike töö näitab, kui võimas võib olla sõna, et päästa elusid. Peame kõik andma endast parima, et mitte ükski Eesti inimene ei tunneks end lootusetu ja üksikuna. Samal ajal on oluline märkida, et kuigi ootame ajakirjanduselt vastutustundlikku kajastust, tunnustame ja austame nende sõltumatust. Koostöö ei tähenda sekkumist, vaid inimeste hüvanguks töötamist,“ lausus Sikkut.
Lugusid hindas valdkonna ekspertidest, ajakirjanikest ja suitsiidiga lähedalt kokku puutunud inimestest koosnev komisjon, kes valis rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumite alusel välja enim Papageno efekti toetava kajastuse.
Papageno preemia loodi eesmärgiga tunnustada ajakirjanikke, kes on läbi oma töö andnud panuse suitsiidiennetusse ja Papageno efekti levimisele Eesti meediamaastikul. Preemia nimi tuleb Mozarti ooperist "Võluflööt", kus peategelane Papageno, kes kaalus endalt elu võtmist, leidis lõpuks abi ja toetust, meenutades, et elus on alati lootust ja võimalusi.
Lisateave Papageno preemiast, hindamiskriteeriumitest ning suitsiidide kajastamise heast tavast on kättesaadav SIIT.
Mis on Papageno efekt?
Mozarti ooperis "Võluflööt" kaalub peategelane Papageno endalt elu võtmist, kuna kardab, et on kaotanud oma armastatu. Kuid enne, kui Papageno jõuab oma kavatsuse teoks teha, ilmuvad tema juurde kolm vaimu, meenutavad talle tema maagilist kellamängu ja aitavad tal seeläbi oma armastatu Papagena taas leida. Need kolm vaimu näitavad talle, et vaimse ja emotsionaalse kannatusega toimetulekuks on ka teisi võimalusi peale endalt elu võtmise.
Võluflöödi ooperi peakangelase loost inspireerituna on Papageno järgi nimetatud ka oluline tendents suitsiidiennetuse valdkonnas. Nimelt on uuringud leidnud, et endalt elu võtmise asemel kriisist väljatulekuks mõne muu positiivse lahenduse leidnud inimeste lugude kajastamine omab positiivset mõju ka teistele, sarnaselt raskesse olukorda sattunud inimestele. Sellised lood annavad lootust ja tõestavad, et ükskõik, kui raske ka parasjagu ei ole - alati on olemas abi. Seda nimetataksegi Papageno efektiks.
Lasteabi: 116111 (24h)
Ohvriabi kriisitelefon 116006 (24h)
Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon: 116123 (10-24)
—–
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h)
Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h)
Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h)
Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h)
Kiirabi: 112 (24h)