Kuigi eraldatav summa ei kata kõiki vajadusi, saame praeguse plaani järgi kõigi kavandatud suurte reformidega edasi minna,“ ütles sotsiaalminister Karmen Joller.
„Euroraha aitab eeskätt vajalikke muudatusi käima lükata. Meie ülesanne on tagada, et neist oleks inimestele kasu ka siis, kui Euroopa rahastus lõpeb. Panustame haiguste ennetamisse, õigeaegsesse abisse ning sellesse, et tervishoid ja sotsiaalteenused toimiksid inimese jaoks koos. Raha jagamisel peab määrav olema see, kus saame inimeste tervist ja toimetulekut kõige rohkem parandada,“ lisas Joller.
Sotsiaalministeerium keskendub järgmisel seitsmeaastasel välisvahendite eelarveperioodil neljale põhisuunale:
Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused üheks tervikuks
Sotsiaalministeerium muudab teenuste korraldust nii, et inimene ei peaks eri tervise- ja sotsiaalteenuste vahel ekslema ega lahendusi otsima. Teenuste paremaks sidumiseks ja korraldamiseks on välja töötatud seadusemuudatused, mis on praegu Riigikogu menetluses. Kavandatav TERVIK-süsteem aitab siduda pere- ja eriarstiabi kohalike omavalitsuste pakutavate sotsiaalteenustega, muuta inimese abisaamise sujuvamaks ning toetada kodu- ja kogukonnapõhiseid teenuseid. Eesmärk on, et inimesed saaksid kauem iseseisvalt ja tervemana kodus elada. Uue perioodi vahendite toel arendatakse edasi tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koostööd, tugevdatakse esmatasandi tervishoidu ning pakutakse inimestele vajaduspõhist abi, mis lähtub nende tegelikust olukorrast ja vajadusest.
Paneme rõhku haiguste ennetusele, personaalmeditsiinile ja vaimsele tervisele
Vaimse tervise abi arendamisel on eesmärk jõuda inimeseni varem, parandada varajase abi teenuste kättesaadavust ning tugevdada esmatasandi tervishoiu tuge. Kergemate murede korral peaks inimene saama abi kiiresti ja kodule lähemal. Samal ajal peab olema tagatud psühhiaatriline abi neile, kes seda vajavad, ning selleks on vaja nüüdisaegset ravikeskkonda ja taristut.
Inimeste tervise hoidmiseks ja haiguste ennetamiseks luuakse selge ja tõenduspõhine süsteem. See aitab vähendada riskikäitumist ja terviseriske, jälgida ning vähendada nakkushaiguste ja elukeskkonnaga seotud ohte ning tuua ennetusteenused inimestele lähemale. Ennetusteenused seotakse vajaduse järgi esmatasandi tervishoiuga. Selle tulemusel muutub ennetustöö paremini koordineerituks ja kulutõhusamaks ning inimesed saavad õigel ajal vajalikku tuge oma tervise hoidmisel.
Lisaks võetakse geeniandmed aktiivselt kasutusele, et toetada inimeste tervist kogu elukaare jooksul – ennetuses, diagnostikas ja ravis. Soovijatele hakatakse pakkuma farmakogeneetika teenust, kõigile vastsündinutele võimaldatakse harvikhaiguste testimist ning 40–60-aastaste puhul alustatakse geneetilistel riskidel põhineva ennetuse ja raviga. Geeniandmed aitavad varakult avastada võimalikke haigusriske, et haigusi ennetada, riske vajaduse korral jälgida ning pakkuda täpsemat ravi.
Toetame abivajavaid lapsi ja peresid
Riik arendab üle Eesti ühtlasema kvaliteediga lastekaitset. Eesmärk on märgata laste ja perede abivajadust varem ning pakkuda suure abivajadusega lastele terviklikumat tuge. Samuti paraneb ohvriabiteenuste kvaliteet ja koostöö eri osapoolte vahel.
Investeerime haiglate ja hooldekodude uuendamisse
Vastavalt võimalustele investeerib riik kriitilise vajadusega tervishoiu- ja hoolekandeasutuste hoonetesse, et muuta need energiatõhusamaks ja ilmastikukindlamaks. Uuendatud hooned pakuvad patsientidele ja töötajatele nüüdisaegsemat ja turvalisemat ravi- ja hoolduskeskkonda.
Valitsuse kinnitatud rahaplaanile järgneb riigiplaani täpsem koostamine ja läbirääkimised Euroopa Komisjoniga. Selle käigus täpsustatakse tegevused ja 272 miljoni euro kasutamine. Kokku on Euroopa Komisjon pakkunud Eestile uueks eelarveperioodiks 2028–2034 ligikaudu 6,5 miljardit eurot toetusi.
Lisainfot uue perioodi planeerimise kohta siit:
