Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Töövõimetuse ennetamise eelnõu: edaspidi saab pikaajalise haiguslehe ajal töötada

23.05.2023 | 05:51

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile seadusmuudatuste eelnõu, mis võimaldab jätkata kahest kuust pikema haiguslehe ajal töötamist osalise koormusega või kergemate tööülesannetega ja saada töötasu. Kavandatavad seadusemuudatused annavad pikaajalisele haigele ligipääsu töötukassa töövõimet toetatavatele teenustele. Muudatused pakuvad töötajale võimalust saada haiguseelset sissetulekut, hoida sidet tööeluga ja ennetada püsiva töövõimetuse kujunemist.

Terviseminister Riina Sikkut selgitas, et Eesti oli seni kolme viimase Euroopa riigi seas, kus haiguslehe ajal polnud paindlikult töötamine võimalik. "Seaduseelnõu vastuvõtmine aitab ühelt poolt inimestel taastada haigestumise eelset sissetulekut. Teiselt poolt teha tööd, kasvõi lihtsamat ja osalise koormusega, mis on oluline inimese füüsilise ja vaimse enesetunde parandamiseks. Ja ka tööandjale annab see paindlikkust  juurde,“ kommenteeris minister Sikkut eelnõu eesmärke.

Eelnõu üks välja töötajatest, sotsiaalministeeriumi tervisevõrdsuspoliitika juht Lii Pärg märkis, et seni on süsteem hakanud tegelema püsiva töövõimetusega siis, kui kahjud on juba tekkinud. Tegu on esimese sammuga ennetamise suunal. Ta lisas: „Nii meie kui teiste riikide praktika on näidanud, et mida kauem on inimene tööst eemal, seda väiksema tõenäosusega ta naaseb tööle. Ja kujuneb välja püsiv töövõimetus. Majanduslik toimetulek langeb, seda eriti madalama sissetulekuga inimestel.“

Töövõimetuse ennetamise seaduseelnõu tähelepanu keskmes on rida muudatusi, millest annab ülevaate hetkeolukorda ja seadusmuudatuste järgset olukorda võrdlev tabel:

Olukord praegu Seadusmuudatuste vastuvõtmisel

Haigushüvitist makstakse üldjuhul kuni 182 kalendripäeva 70% eelmise aasta tulust.

Töist tulu saada ei tohi.

Alates haiguslehe 61. päevast on võimalik jätkata töötamist.

Tervisekassa maksab palgavahe hüvitist kuni 122 päeva. Palgavahe hüvitis arvestatakse haiguslehele jäämisele  eelnenud päeval kehtinud töötasust.

Tööandja maksab vähemalt poole senisest töötasust.

Töövõimet toetavatele teenustele ligipääsuks peab olema ära hinnatud töövõime: osaline või puuduv.

Terviseseisundi tõttu saab töölepingu lõpetada, kui töötaja ei suuda tööülesandeid täita 4 kuu jooksul.

Töötukassa töövõimet toetavad teenused avanevad alates 61. haiguslehe päevast. 

Terviseseisundi tõttu saab töölepingu lõpetada, kui töötaja ei suuda tööülesandeid täita 6 kuu jooksul.

Pikaajalisel haiguslehel töötamine on töötajale ja tööandjale vabatahtlik ning vajab eriarsti või töötervishoiu arsti suuniseid.

Muudatus puudutab aastas keskmiselt 17 000 pikemalt kui  60 päeva haiguslehel olevat töötajat.  Nendest hinnanguliselt 5000 inimest kasutaks haiguslehe ajal töötamise võimalust ja ligikaudu 1800 vajaks selleks töötukassa toetavaid teenuseid.

Töövõimetuse ennetamise süsteem käivitub 1. aprillist 2024. aastal ja selle ellu viimist rahastatakse osaliselt Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Sama seadusmuudatuse raames on kavas täiendavad töövõimetushüvitise maksmist puudutavad muudatused:

  • edaspidi on lastevanematel võimalik saada lapse põetamise korral kuni 60 kalendripäeva hooldushüvitist. Seni oli 12 päevast pikemat hoolduslehte võimalik kasutada vaid vähiravi korral, edaspidi otsustab seda raviarst olenevalt haiguse iseloomust.
  • töötajale ajutise töövõimetuse tõttu saamata jääva töötasu vabatahtlikult kompenseerimine muutuks tööandjale sotsiaalmaksuvabaks.
  • lapseootel või emapuhkuse õigusega töötajale kergema töö võimaldamisel maksaks tööandja talle vähemalt 50% haiguslehele jäämisele eelnenud päeval kehtinud töötasust. Ülejäänu maksab tervisekassa palgavahe hüvitisena. Muudatus on oluline, et tagada ravikindlustussüsteemis palgavahena hüvitise maksmisel võrdne kohtlemine kõigile sihtrühmadele.